Berliini müüri langemine oli halb uudis tuhandete lääne ühiskonnateadlastele, luurajatele, sõjaväelastele, diplomaatidele ja ajakirjanikele, kes elatusid Nõukogude Liidu uurimisest, suutmata aga ennustada selle ootamatut kokkuvarisemist. Ajakiri Foreign Policy avaldas eile nimekirja neljast ootamatust asjast, mis juhtusid pärast aastakümneid maailma meeli ärevil hoidnud bipolaarse rahvusvaheliste suhete süsteemi kokkuvarisemist.
1. Nõukogude Liidu asemel hakkasid eurooplased põhiohuna nägema Hiinat
Pärast Teist maailmasõda elas Lääne-Euroopa kümnendeid hirmus, et puhkeb sõjaline kokkupõrge Nõukogude Liiduga. See kartus ei saanud kunagi teoks ega mõjutanud eriti lääneeurooplaste igapäevaelu. Ootamatult hakkas nende igapäevaelu mõjutama aga hoopiski Hiina tõus, mitte niivõrd sõjalises kui majanduslikus mõttes. Nad näevad seda igapäevaselt: alates ravimite, elektroonika ja bensiinihinnast ning lõpetades võimalustega leida töökoht.
2. Euro
Keegi ei kujutlenud, et Euroopa jõuab ühise rahani. Et Saksamaa loobub margast ja Prantsusmaa aktsepteerib, et nende valuutat kontrollitakse Frankfurdist, kus asub Euroopa Keskpank. Ning et kunagi utoopilisena tundunud eurost saab reservvaluuta inimestele, kes kardavad USA dollari langust.
3. Euroopa geopoliitiline nõrkus
Hoolimata sellest, et praegune EL liidab suurt arvu riike ja tohutut majanduslikku jõudu, on kontinendi poliitiline mõjukus kahanemas. Euroopa saadab maailma kriisipiirkondadesse palju raha, kuid ei suuda mõjutada nendes toimuvat. Vana maailm ei suuda teistes piirkondades kaitsta isegi üht omaenda põhiväärtust, inimõigusi.
4. Islam vanas Euroopas, Ameerika uues Euroopas
Kunagi Nõukogude Liitu peljanud lääneeurooplased kardavad nüüd kõige rohkem sisserännet moslemimaadest ja sealt pärinevate immigrantide mõju kasvu. Kümnendeid end USA-le vastandanud Nõukogude Liidu mõjusfääris elanud Ida-Euroopa riikidest on saanud aga Ühendriikide kindlaim liitlane sel kontinendil.