Lugejale vastab
Sven Mikser, Keskerakonna abiesimees
Euroinfo
Kuigi Riigikogu opositsioonierakonnad on olnud võrdlemisi kriitilised Eesti valitsuse tegevuse suhtes nii Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste läbiviimisel kui ka oma rahva teavitamisel liitumisega seonduvatest asjaoludest, ollakse liitumise enda suhtes reeglina positiivselt häälestatud. Olukorras, kus arvamusküsitlused näitavad inimeste kasvavat skepsist, võib tekkida küsimus, miks opositsioonipoliitikud rahva eitava arvamusega üheselt ei liitu.
Üks põhjusi, miks opositsioon euroliitu ettevaatliku optimismiga suhtub, on kindlasti see, et tänased suuremad opositsioonierakonnad esindavad maailmavaadet, mis peab makromajanduslike näitajate kõrval oluliseks riigivalitsemise sotsiaalset aspekti ning eri regioonide tasakaalustatud arengut.
Need on valdkonnad, mis on tänases Eestis jäänud piisava tähelepanuta ja saanud üheks ühiskonda vaevava kriisi peamiseks põhjuseks. Tõenäoliselt aitaks Euroopa Liidus kehtivad põhimõtted suunata Eesti valitsust tegema neis eluvaldkondades tõhusamat järeleaitamistööd.
Kuidas vaatate julgeolekuküsimustele, mis tekivad seoses Euroopa Liiduga?
Täna tundub, et Eesti opositsioonipoliitikud tunnetavad suurema selgusega kui valitsus seda potentsiaalset julgeolekuvaakumit, mis võib tekkida, kui eesti rahvas liitumisele «ei» ütleb, samal ajal kui meie lõunanaabrid Euroopa Liidu kasuks otsustavad.
Et nii ei juhtuks, peaks valitsus senisest tunduvalt aktiivsemalt osalema nende kulutuste korvamisel, mida euronõuetest tulenevalt peavad tegema maapiirkondade väikeettevõtjad ning väiksema tulubaasiga kohalikud omavalitsused.
Teie hinnang liitumiskõneluste tempole?
See, et opositsioon kritiseerib valitsuse vähest aktiivsust Eesti positsioonide kaitsmisel Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel, on kindlasti positiivse lõpptulemuse huvides.
Opositsioon saab aru, et kui valitsus seab põhieesmärgiks lõpetada läbirääkimised teistest kandidaatriikidest varem, siis on seda ehk võimalik ka saavutada, ent vaid selle hinnaga, et tehakse põhjendamatuid ja rahvale vastuvõetamatuid järeleandmisi, mis võivad lõpuks viia negatiivse referendumitulemuseni.
Ratsionaalsemas tempos ja rahvuslikke huve kaitsev läbirääkimisstrateegia aitab rohkem tähelepanu pöörata siseriiklikule ettevalmistustööle ning tagab ka rahva kui lõppotsustaja positiivsema suhtumise.
Olen jätkuvalt seisukohal, et euroliidule «ei» ütlemine oleks vastutustundetumaid samme, mida Eesti alanud aastasaja jooksul võiks astuda.
Samavõrd rumal ja libe tee oleks riigiisade jaoks aga rahva käest otsustusõiguse äravõtmine. Paraku on selliseidki üleskutseid aeg-ajalt kõlanud.
Euroteavitus sel nädalal
14. mai Tallinn
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni (EVEA) koolitussarja «ELi siseturg, isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine» avaseminar. Algus kell 10 hotellis Radisson SAS. Lisainfo: tel (0) 641 0920 või sme@evea.ee
16. mai Rakvere
Sarjas Euroopa päev Suurbritannia päev Lääne-Virumaal. Kavas plakati- ja raamatunäitused ning filmiprogramm. Kõnega Suurbritanniast ja EList esineb Briti saatkonna asejuhataja Ceinwen Jones. Algus kell 10. Täpne ajakava aadressil Lisainfo: maakonna ELi teabekorraldajad Maarja Rossmann tel. (032) 58014, Anne Mäeots tel. (032) 58031
16. mai Tallinn
Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni (EENA) seminar Euroopa Liit ja kodanikualgatus. Algus kell 18 Uus tänav 32. Lisainfo: Anne Lindmaa tel. (0) 6125 107, annel@sisemin.gov.ee
17. ja 18. mai Saaremaa
Teabepäev «Maapiirkondade areng Euroopa Liidus» Saaremaa Kihelkonna ja Leisi valla elanikele. Leisi valla elanikele toimub koolitus Karja teabetoas, algusega kell 18 Lisainfo: Leonora Kraus; tel (045) 55 173, ahl@hot.ee
18. mai Tartu
Keskealiste ja eakate EL-teemalise esseevõistluse lõpetamine. Lutsu raamatukogus tehakse kokkuvõte Tartumaa Euroinfokeskuse esseevõistlusest ja auhinnatakse parimaid. Algus kell 15. Lisainfo: Ruth Tammeorg; tel. (07) 375 780, ruth@utlib.ee