Ebakorrektne vembumees
/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
14. november 2009, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilma Itaalia peaministri Silvio Berlusconita oleks Euroopa eliidi elu oi kui üksluine.
Kes küll tuleb selle peale, et oma naiselt avalikult vabandust nõuda? Ja siis lisada, et sellest vabandusest ei pruugi piisata, sest tema karikas on naise korduvast õõnestustegevusest hakanud juba üle ajama.
Sääraseks ekstravagantseks käitumiseks on poliitkohitsetud Euroopas võimeline vaid Silvio Berlusconi, Itaalia 73-aastane peaminister. Avalduste kentsakuselt pole Vana Maailma valitsusjuhtide seas talle võrdväärset. Ka kummaliste tegude poolest mitte.
Berlusconi kopsu ajas üle maksa, kui abikaasa Veronica Lario, 53-aastane endine näitlejanna, süüdistas teda kevadel alaealistega läbikäimises ning nõudis seepeale lahutust.
Lario kirjutas avaliku kirja, kus heitis mehele ette, et too tõukab europarlamendi valimistel esiplaanile noori võluvaid naisi, kel puudub igasugune poliitiline kogemus. (See oleks sama, kui Edgar Savisaar hakkaks eriliselt edutama Katrin Siskat ja Ksenija Baltat.) Eriti suur löök tabas naist, kui ta kuulis, et Berlusconi oli käinud oma äripartneri 18-aastase tütre, teletähekeseks pürgiva Noemi Letizia sünnipäeval ja kinkinud talle kullast kaelaehte.
«Nii enam edasi minna ei saa,» tsiteeris ajaleht La Stampa Lariot, kes on olnud Berlusconiga abielus 19 aastat. «Kuidas saan ma sellise mehega kokku jääda?» Liiati oli Berlusconi jätnud vahele oma laste 18. sünnipäeva.
Miks naisele maksta?!
Vaevalt oli Berlusconi käsi südamel vandunud, et tal pole ingelliku näoga Letiziaga olnud vürtsikaid suhteid, kui 42-aastane endine näitlejanna Patrizia D’Addario teatas, et veetis Berlusconiga öö ja talle maksti selle eest 2000 eurot. Too öö olnud naise väitel nii tormiline, et ta ei saanud õieti magadagi. Lisaks külmetas ta kurgu, sest valitsusjuht olla teda endaga jääkülma duši alla kutsunud.
Berlusconi on D’Addariole maksmist eitanud, põhjendades, et naiste eest raha andes jääb ju ära nende vallutamisest saadav rõõm ja rahuldus.
Kuid sellega Berlusconi sellesuviste naisseikluste register ei lõpe. Hispaania ajaleht El País avaldas fotod Tšehhi delegatsioonile korraldatud peost Berlusconi villas Sardiinias. Piltidel on näha paljaid naisi ja ühel paistab basseini ääres ka ihulasti mees, kes meedia spekulatsioonide järgi peaks olema Tšehhi kõrge valitsustegelane.
Lisaks on Itaalia pressi jõudnud noorte naiste kirjeldused Berlusconi Rooma residentsis Palazzo Graziolis peetud meeleolukatest pidudest. (Need juhtumid on tõstatanud küsimuse kergest juurdepääsust valitsusjuhi elamisse, nagu Kadriorgia kergitas paar aastat tagasi küsimuse Eesti presidendi residentsi turvalisusest.)
Sama värvikad nagu Il Cavaliereks kutsutud valitsusjuhi teod, on ka tema avaldused. Mulluste üldvalimiste eel ajas ta marru vastasleeri, kui kuulutas, et parempoolsed naispoliitikud on palju ilusamad ning vasakpoolseil puudub igasugune maitse, isegi naisküsimuses.
Berlusconi pole oma kommentaarides säästnud ka maailma tipp-poliitikuid. Pärast tumedanahalise Barack Obama võitu USA presidendivalimistel avaldas ta tunnustust Ameerika riigipea kaunile päevitusele. Sama nalja viskas ta ülemöödunud kuul pärast G20 suurkohtumist Pittsburghis, kui teatas Itaalias poolehoidjaile, et tõi neile tervisi päevitunud poisilt, Obamalt. Ja lisas lustakalt, et kujutage ette – tema naine on ka päevitunud; ju nad on kahekesi rannas käinud.
Tuld ajakirjaniku pihta!
Aga Berlusconi pole ainult sõna-, vaid ka žestimeister. Aasta tagasi otsustas ta mängida Saksamaa kantsleri Angela Merkeli külaskäigu ajal tollega peitust. Ta peitis end samba taha ja kui Merkel saatjaskonnaga möödus, pistis nina välja ning hüüdis talle: «Kuku!»
Mullusel ühispressikonverentsil Vladimir Putiniga küsis vene naisajakirjanik Venemaa tollaselt presidendilt, kas ta kavatseb lahutada ja abielluda iluvõimlemise olümpiavõitja Alina Kabajevaga.
Tajudes, et küsimus on ebameeldiv, tegi Berlusconi näppudega ajakirjaniku suunas liigutuse, nagu tulistaks teda. Too puhkes nutma. Pärast õigustasid Berlusconi liitlased, et tulistamisžest hoopis päästis ajakirjaniku elu, sest Venemaa olusid arvestades võinuks teda muidu oodata tegelik ärakoristamine.
Kõigist seiklustest ja trikkidest hoolimata püsib Berlusconi kindlalt sadulas. Avaliku arvamuse küsitluste järgi suhtub üle 60 protsendi itaallastest temasse toetavalt. (Ses mõttes meenutab ta Savisaart, kelle toetust samuti miski kahandada ei suuda.) Kuidas on see võimalik?
Asi pole üksnes selles, nagu Berlusconi on väitnud, et kaasmaalased näevad temas iseennast: ta oli samuti kunagi vaene, ta armastab jalgpalli, naerab palju ja jumaldab kauneid naisi.
Berlusconi populaarsuse põhjus peitub pigem selles, et vasakpoolne vastasleer on nõrk ja killustunud, tema aga on suutnud kokku panna toimiva paremtsentristliku koalitsiooni, mis seisab bürokraatia vastu ja väikeettevõtete poolt. Ja riigis, kus asju on aetud enamasti suletud uste taga, on kõik Berlusconiga seonduv täiesti avalik. Ehk: ta ongi see, kellena ta paistab – kõigi oma veidrustega.