/nginx/o/2008/07/04/54295t1h280a.jpg)
Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese Hantõ-Mansiiskis peetud kõne oli tähelepanuväärne, kuid
kolumnisti Fjodor Lukjanovi hinnangul ka ähvardav.
Vene kolumnist: Ilvese kõne Hantõ-Mansiiskis oli ähvardav
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõne oli märkimisväärne mitte ainult selle poolest, mida riigipea ütles, vaid mida kõnega silmas peeti.
Kogenud oraatorid teavad, et kui tahad midagi öelda, kuid mingil põhjusel ei saa seda teha, siis tuleb teha üldistusi, kirjutab Lukjanov.
President Ilves püüdis mähkida oma arutelu vennasrahvaste saatustest filosoofilise essee vormi vabadusest.
Ta kas ei arvestanud sellega või ignoreeris teadlikult fakti, et riigipea pole oma mõttekäikude avaldamises nii vaba kui mõni intellektuaal. Loomulikult on võimalik, et nii oligi mõeldud, kirjutab Lukjanov.
«Vabadus ja demokraatia olid meie valikud 150 aastat tagasi, kui isegi poeedid ei unistanud Eesti riigist. Paljudel soome-ugri rahvastel seisab valiku tegemine ees,» rääkis Eesti president.
«Räägitakse, et liblika tiivalöök võib põhjustada tormi. Soome-ugri rahvad on tillikesed liblikad kogu inimkonna hulgas, kuid kogu inimkond peab kandma hoolt selle eest, need liblikad ei lehvitaks tiibu vales kohas ja valel ajal sel viisil, et see oleks saatsulik nende jaoks, kes on liblikatest palju suuremad.»
Hiljem Ilves eitas kategooriliselt süüdistusi, nagu oleks ta vihjanud soomeugrilaste võimalikule lahku löömisele Vene Föderatsioonist.
Kolumnist leiab, et tiivalöögi nimetamine fataalseks kõlab lihtsalt ähvardavalt. Tuleb aga tunnistada, et asjaarmastajast putukateadlasel Ilvesel on täiesti õigus. Tegelikkuses on sel universaalne sisu ja ei kehti vaid soome-ugri päritolu «liblikate» puhul, märgib Lukjanov.