Vanhanen: Nord Stream on Soomele keskkonnaküsimus

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome valitsusjuhi Matti Vanhaneni sõnul on gaasijuhtme ehitusel kõige kriitilisem hetk torude paigutamine Läänemere põhja.
Soome valitsusjuhi Matti Vanhaneni sõnul on gaasijuhtme ehitusel kõige kriitilisem hetk torude paigutamine Läänemere põhja. Foto: Mihkel Maripuu

Soome lõpliku otsuse Läänemere põhja rajatava gaasijuhtme osas langetab sealne keskkonnaagentuur, ütles peaminister Matti Vanhanen intervjuus Postimehele.  


Millest rääkisite kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga (neljapäeval Tallinnas – toim)?


Peamiselt rääkisime infotehnoloogiaga seonduvast, näiteks e-identifitseerimist ja teie ID-kaardi lahendustest.



Selles valdkonnas on Eesti Soomest märksa arenenum ja meil on teilt palju õppida. Jagasime infot ka Euroopa Liidu tippametitega seonduvast, kuid teema on väga konfidentsiaalne ja me ei soovi selle üle avalikkuses spekuleerida.



Arutasime ka kliimamuutustega kaasnevaid küsimusi. Otsustasime mõlemad osa võtta Kopenhaageni kliimakonverentsist, kus peame saavutama tugeva poliitilise kokkuleppe. Lisaks peatusime ka energiapoliitikal ja majandusolukorral.



Rääkides ülemaailmsest majanduskriisist, kas halvim on Soomes möödas?


Ei, see pole möödas, me pole veel kriisi võitnud.



Soome tööstustoodang keskendub tugevalt ekspordile. Ülemaailmsete investeeringute mõju pole veel piisavalt avaldunud, mistõttu on meie väliskaubandus umbes 38 protsenti väiksem kui aasta tagasi. See näitab, kui halb olukord on.



Ma arvan, et tõus peaks lähinädalatel algama, kuid pole konkreetseid statistilisi näitajaid, mis seda kinnitaksid. Olukord on endiselt tõsine ning talvel ja kevadel näeme Soomes töötute arvu suurt kasvu.



Vene-Saksa gaasitoru rajamine näib algavat järgmisel aastal. Soome valitsus on sellele oma loa andnud, kuid Eesti ei toeta Nord Streami rajamist. Kas teie hinnangul puikleb Eesti asjatult?


Eestil on oma seisukoht ja ma tean seda hästi.



Me näeme Soomes selle gaasitoru tähtsust kogu Euroopa energiajulgeoleku osana. Euroopa peab laiendama oma gaasiühendusi ja Nord Stream on osa sellest strateegiast, kuhu kuuluvad ka South Stream ja Nabucco.



Meile on gaasitoru keskkonnaküsimus. Meie seadusandlus on selline, et kui gaasitoru pole keskkonnale ohtlik, siis see saab loa. Soomes pole see poliitiline otsus, kas ettevõte saab loa gaasitorustiku rajamiseks, vaid lõpliku otsuse langetab keskkonnaamet. Valitsus ega parlament ei saa selle ameti tegevuse kohta midagi öelda, see on täiesti iseseisev.



Millal keskkonnaamet otsuse langetab?


Nende enda sõnul võivad nad otsuse langetada selle aasta lõpuks, kuid see pole veel kindel. Neil kulub selleks nii palju aega, kui nad vajavad. Kui otsus tuleb, siis on võimalik see ka kohtusse kaevata, kuid kohut ei saa valitsus mõjutada.



Kas te tõesti leiate, et Nord Stream ei ole keskkonnaohuks Soomele ega teistele Läänemere riikidele?


Ettevaatuspõhimõtete arvestamiseks on tehtud palju uurimusi. Keskkonnaamet ei saa anda heakskiitu, kui see on loodusele kahjulik. Nemad peavad tegema vastavad analüüsid, et sellele luba anda.



Me oleme Läänemere põhja pannud suuri elektri- ja kommunikatsioonikaableid, maailmas on palju gaasitorusid ning ekspertidel on kogemus, millist mõju need keskkonnale avaldavad. Kõige kriitilisem on selle paigutamine merepõhja, kui see on tehtud, siis on see väga stabiilne – see ei liigu. Pärast ehitustöid pole riskid enam väga suured.



Niisiis leiate, et Nord Streami keskkonnauuringu puudulikkust kritiseerinud Eesti teadlaste tegevus on pigem poliitiline kui keskkonnaalane?


Inimesed suhtuvad sellesse erinevalt. See on loomulik. Kuid lõplikud analüüsid peab tegema keskkonnaameti ekspertkomisjon.



Eesti ja Soome on arendusprojektina kaalunud ühise tuumaelektrijaama ehitust Eestisse. Mis on sellest kavast saanud?


See pole kuigi kaugele jõudnud. Ma ei tea, et selle nimel oleks astutud ühtegi konkreetset sammu. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks sellist koostööd teha, kui Soome firmad on sellest huvitatud. Kuid see on juba ettevõtete otsustada.



Helsingi ja Tallinna linnapead on arutanud võimalust rajada kahe pealinna vahele merealune raudteetunnel. Kas te endiselt usute sellesse projekti?


See on väga huvitav ettevõtmine, kuid tuleks uurida, kas see on otstarbekas. Loomulikult on see väga kallis, kuid ilma uurimusteta ei tea me selle hinda ega ka seda, kas see on praktiline, teostatav ning üldse vajalik. Ma olen pisut skeptiline ja kardan, et selle jaoks ei jätku reisijaid. Enne hinnangut on vara öelda, kas see on mõistlik või mitte.



Millised võiksid olla Eesti ja Soome uued koostöövõimalused?


10–20 aasta perspektiivis näen ma suuri koostöövõimalusi hariduses, eriti ülikoolide vahel. Olen kindel, et meie majandusintegratsioon areneb samm-sammult ning paljud Eesti ettevõtted tulevad Soome turule ja vastupidi. Suur samm meie koostöö suurenemisel on Eesti liitumine eurotsooniga. Ma isiklikult loodan, et Eesti täidab Maastrichti kriteeriumid ja ühineb euroalaga.



Kas te usute, et see on võimalik juba ülejärgmisel aastal?


Euroopa Komisjon avaldab aruande järgmise aasta märtsis või aprillis. Eeldusel, et Eesti täidab kõik kriteeriumid ja komisjoni analüüs on positiivne, saavad eurotsooni riigid teha otsuse kõige varem järgmisel aastal.



Mulle näib, et Eesti suudab nõudmised täita, eriti üllatav on teie valitsussektori eelarve puudujääk. Kõigest kahel eurotsooni riigil oli see alla kolme protsendi ja väljaspool euroala asuv Eesti oli kohe nende järel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles