Täna lendavad talvisest Eestist tagasi siinses mõistes suviselt sooja Helmandisse Lõuna-Afganistanis kaks sealset tohtrit – provintsi pealinnas Lashkar Gah’s asuva Bosti haigla peaarst Haji Mir Hussain Haji Inayatullah ja sealse kuberneri tervishoiunõunik Fahim Hedayatullah.
Afganistani meedikud tahavad Eestilt haridusabi
Kuigi praegu on Helmandis päeval 20-25 kraadi sooja, leidsid viimased kaks nädalat siin veetnud tohtrid, et Eesti ilmal pole midagi viga. Näiteks meeldis neile lumi. Mitte et nad seda enne näinud poleks - mõlemad on saanud hariduse pealinnas Kabulis, kus talvel sajab ka lund. Helmandis aga sadas isegi vihma terve möödunud aasta jooksul vaid kahel päeval.
«Lashkar Gah's me alustame oma tööd päiksetõusul, siin alustatakse tööd kellaaja järgi,» tõi Inayatullah naerdes välja talle silma torganud põhilise geograafilisest asukohast tingitud erinevuse Eesti ja Afganistani vahel.
Eestile tänulikud
Helmandi provintsi tsiviilabiga tegelevad peaasjalikult samad riigid, kelle väed seal teenivad ehk Suurbritannia, USA, Taani ja Eesti. Arstid tõi Eestisse õppima välisministeerium, kes on valinud seal põhiliseks abivaldkonnaks meditsiini. Abiandmist juhib Eestist läkitatud tervishoiuekspert, kes hindab kohalike vajadusi ja püüab neid välisraha toel edasi aidata.
Hedayatullah' sõnul on nad Eestile tänulikud, et me otsustasime just arstiabiga tegelema hakata - kui peaaegu kõigis Afganistani provintsides tegutsevad NATO riikide ülesehitusmeeskonnad, siis eraldi meditsiiniinimene on vaid Helmandis.
Loetledes Eesti eksperdi abiga alustatud üritusi, pidas Hedayatullah eriti tähtsaks neist kaht - kiirabi ja tervishoiukoolitusi kohalikele naistele.
Kiirabile saavad loota peale helmandlaste veel ainult Kabuli elanikud. Tõsi, ega Helmandi kiirabi ka kõigi provintsi ligi pooleteise miljoni elanikuni jõua. Esiteks osutab seda teenust vaid üks auto, mis Inayatullah' ja Hedayatullah' kinnitusel on märksa tagasihoidlikuma sisustusega kui need, mida nad nägid Eestis. Teiseks piirab tollegi liikumist julgeolekuolukord Helmandis, kus käivad kogu Afganistani kõige tulisemad lahingud. Masin liigub vaid umbes 200 000 elanikuga Lashkar Gah's ja selle lähiümbruses.
Vaid sadakond arsti
«Sünnitused, infarktid, autoõnnetused,» loetles Bosti haigla peaarst põhilisi probleeme, millega kohalikud kiirabisse helistavad. Pärast hetkelist mõtlemist lisas ta sinna ka pommiplahvatused.
Helmandis töötab 54 riiklikku arsti, koos erapraksistega on seal kokku sadakond tohtrit. Inayatullah' sõnul on suurim probleem naistele abi osutamisega - terve provintsi peale on vaid neli naisarsti.
Bosti haigla peaarst tunnistas, et tohtrite Helmandisse meelitamisega on raskusi. «Ainus vahe Kabuli ja Helmandi vahel on julgeolek,» tõi ta välja põhilise probleemi. «Mitte raha või midagi muud.» Tema sõnul kehtib sama ka provintsi sees: suhteliselt turvalises Lashkar Gah's on arste piisavalt, probleem on aga see, et piirkondadesse, kus käivad lahingud, ei taha ka tohtrid minna.
Hedayatullah' sõnul palus ta siinsete parlamendiliikmetega kohtudes, et Eesti mõtleks võimalusele pakkuda afgaanidele meditsiinialast kõrgharidust. «Ainult materjalidest ja ehitistest ei piisa,» ütles ta, nentides, et ainult masinate abiks saamisest ei ole kasu, kui nad ei oska neid tulevikus kasutada.