USA kosmosesüstik Atlantis kuue astronaudiga pardal startis täna Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) suunas, et toimetada sinna vajalikke seadmeid ja varustust.
Kosmosesüstik Atlantis startis ISSi suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on ühega viimastest varustusmissioonidest ISSi enne, kui USA kosmoseagentuur NASA järgmisel aastal süstikulendudest loobub.
Atlantis startis Kennedy kosmosekeskusest Floridas kell 14.28 (kell 21.28 Eesti aja järgi). Põkkumine kosmosejaamaga on kavandatud kolmapäevale.
Süstiku lastiks on 13.610 kilogrammi seadmeid ja varustust, osa neist on liiga suured, et Vene, Euroopa ja Jaapani veolaevad suudaksid neid pärast USA süstikulendude lõppemist ISSi toimetada.
NASA plaanide kohaselt toimub pärast Atlantise 11-päevast missiooni veel viis süstikulendu.
USA kosmosesüstikud vahetatakse välja kapsli-stiilis kosmoselaevaga, mis saab nimeks Orion ning millega on võimalik lennata Kuule ja teistesse kohtadesse meie päikesesüsteemis.
ISS on 16 riigi 100 miljardit dollarit maksev projekt. Jaama on ehitatud juba üle kümne aasta.
NASA lõpetab 30 aastat kestnud süstikulendude programmi järgmisel aastal, andes järele muredele Atlantise, Discovery ja Endeavouri ohutuse ja ülalpidamiskulude üle.
Süstikuprogramm maksab NASA-le umbes viis miljardit dollarit aastas ning on oma ajaloo vältel nõudnud 14 astronaudi elu.
Seitse astronauti hukkus 1986. aastal stardile järgnenud katastroofis ning veel seitse 2003. aastal maandumiskatsel.
Atlantis toob tagasi Maale pardainseneri Nicole Stotti, viimase kosmosejaama meeskonnaliikme, keda sõidutab kosmosesüstik. Stott on veetnud ISSis kolm kuud.
Atlantise meeskond teeb lennu raames kolm väljumist avakosmosesse, et paigaldada ISSile mitu antenni, vahetada välja USA sektsiooni õhuluku hapnikumahuti ning täita teisi ülesandeid.