Lugejale vastab: Guido Tarraste
Pimedate Infoühingu Helikiri esimees
Euroinfo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu septembrist on euroinfo vaegnägijatele saadaval helikassettidel. Kui oluline on see nägemispuuetega inimestele?
See on vajalik oma arvamuse kujundamiseks. Televisioonist ja raadiost saab muidugi ka Euroopa Liidu alast teavet, samuti naabritelt või töökaaslastelt, aga siis juba läbi kellegi teise vaatenurga.
Teabelehe Eesti ja EL helilindilt kuulamine annab paremad võimalused isikliku seisukoha võtmiseks. Näiteks minul endal tekkis nende materjalidega tutvudes enam huvi, helistasin euroinfotelefonile.
Helivariandis võiks teha kättesaadavaks veelgi enam trükitud ELi alaseid materjale. Miinimum võiks olla uute teabelehtede Eesti ja EL lindistamine.
Kuidas helikassetid euroinfoga levivad?
Need saadetakse pimedate raamatukogudesse ja heliinfo levitajatele Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ja Narvas, aga ka euroinfopunktidesse ja maakonnaraamatukogudesse.
Erinevalt meie teistest helimaterjalidest saavad euroinfo kassette kasutada ka nägijad, sest siin tavapärased autoriõigusega seatud piirangud ei kehti. Muidu tunneks meie helilintide vastu huvi ka näiteks kaugsõiduautojuhid, kuid kuna ainult pimedatele tohib tekste linti lugeda autoriõiguse tasu maksmata, siis ei tohi me muid lindistusi teistele levitada.
Kassette euroinfoga võivad aga laenutada kõik soovijad ning neid võivad kuulata ka pimedate perekonnaliikmed.
Millist materjali te enamasti helilindile loete?
Põhiliselt ilukirjandust (välja arvatud kriminullid) ja populaarteaduslikke väljaandeid.
Poliitika vallas on ainsaks erandiks Edgar Savisaare «Usun Eestisse», mille eest maksis Keskerakond.
Ilukirjanduse vastu on huvi olnud suurem, kui me suudame lindistusi pakkuda. Kui me viisteist aastat tagasi hakkasime tekste linti lugema, tuli toetuda ainult sponsoritele.
1997. aastast annab sotsiaalministeerium regulaarselt väikest toetust, mis katab enamiku lindistamise jooksvaid kulusid. Saame abi veel sponsoritelt Eestis ning partneritelt Soomes ja Rootsis. Partnerühingud on kinkinud meile ka tehnikat.
Muide, Rootsi eestlased tunnevad meie helimaterjalide vastu huvi, ehkki seal loetakse samuti eestikeelseid tekste linte. Kõige kaugemale on linte tellitud Kanadasse.
Kui palju on Eestis vaegnägijaid?
Eestis on registreeritud 2500 vaegnägijat, kuid nende arv võib olla tegelikult suurem, sest mitmed vanemad inimesed ei registreeri oma puuet.