Kuigi Euroopa Liidu liidrid peaksid Lissaboni leppega loodavate tippametikohtade saatuse langetama neljapäeval, pole välistatud, et otsustamine lükkub edasi.
ELi liidrid ei pruugi neljapäeval selguda
17. november 2009, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi võidujooks Euroopa esimese välis- ja julgeolekupoliitika esindaja ehk niinimetatud välisministri ja Euroopa Liidu Nõukogu presidendi ehk niinimetatud euroliidu presidendi ametikohale kogub aina tuure, ei pruugi euroliidu tippametnikud sel neljapäeval selguda.
«Meil on veel mõni päev aega. Ma ei ütleks, et tegemist oleks täieliku segadusega, kuid me pole kokkuleppeni jõudnud,» tõdes Rootsi Euroopa-minister Cecilia Malmström ajakirjanikele, vahendas EUobserver.
Ülemkogu president selgub kulisside taga ja presidendi valimise kord nagu ka kohustused on üsna ebamäärased. Lissaboni lepingu kohaselt on tema ülesandeks ELi jooksva tegevuse juhtimine, mistõttu mõnede analüütikute hinnangul võib Euroopa Liidu Nõukogu presidendi ja Euroopa Komisjoni presidendi vahel tekkida rivaliteet tööülesannete küsimuses.
Arvatavasti läheb ELi eesistujamaa Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt euroliidu liidrite ette ühe kandidaadiga, kuid tänaseni pole selget favoriiti välja kujunenud ja ka ametlike kandidaatide osas valitseb endiset segadus.
Poola on aga teatanud, et ei toeta Saksamaa ja Prantsuse toetuse pälvinud ja seetõttu põhifavoriidiks tõusnud Belgia peaministrit Hermann van Rompuyd. Viimast peetakse tandemi moodustanud Berliin-Pariisi ja teiselt poolt Suurbritannia ekspeaministrit Tony Blairi toetava Londoni kompromisskandidaadiks. Varssavit toetavad selles küsimuses ka mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid.
Kandidaadi sobivust hakatakse kaaluma kell kuus algaval õhtusöögil, mistõttu on läbipaistmatu protsess pälvinud suurt kriitikat. Lissaboni lepingu alusel peavad ELi liikmesriigid valima presidendi ja välisministri kvalifitseeritud häälteenamusega kaheks ja pooleks aastaks. Teisisõnu on kõigil liikmesriikidel hääletusel erinev arv hääli, kusjuures suurriikide häälte kaal on kõige suurem.
Seetõttu on väikeriikidest pärit kandidaatide lootused väiksemad ning kaalukeeleks võivad osutuda Itaalia ja Hispaania hääled.
Detsembris jõustuv Lissaboni leping koondab ühe inimese kätesse ka kogu ELi välistegevuse ja välisteenistus peab hakkama täitma nö välisministeeriumi ülesandeid. Seejuures on reformilepingus välisteenistuse kohta vaid üks paragrahv, mis jätab tõlgendamisruumi.