Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/13/12097661t1h8974.jpg)
Mõned presidendid saavad kuulsaks ja teisi ei märka keegi. Oma selgituse sellele fenomenile annab soome kirjanik Paavo Haavikko, kellelt ilmus president Tarja Haloneni elulugu.
Haavikko hinnangul on Halonenist saanud kiiresti üks Soome suurtest presidentidest Mannerheimi, Paasikivi ja Kekkoneni kõrval.
«Kõik nad on oma tegelikust suurusest suuremad ja üksmeelsed. Lisaks on kõik neli mõttejõult üle oma kaasaegsetest ja kriitikutest,» tõdeb ta.
Halonenist on tema hinnangul saanud suur president hoolimata asjaolust, et presidendi võim vähenes samal päeval, kui Halonen ametisse astus.
Haavikko sõnul kordas ajakirjandus nii tihti seda, et presidendi roll kahaneb, et keegi tegelikult ei mõelnud, et tegelikult on presidendi roll muutunud endisest tähtsamaks.
Tihtilugu on võimu suurenemine olnud suhteline, kuna näiteks parlament on suurema osa oma võimust kaotanud Euroopa Liidule ja samuti on läinud ka peaministriga. Peaminister Paavo Lipponen on Haavikko sõnul vaid «majanduslikult mitte-iseseisva riigi mõisatalitaja».
Keeruline rahvusvaheline olukord on ainult suurendanud Haloneni rolli. Välisministrina töötatud aastate jooksul sai temast kiiresti välispoliitika spetsialist. «Kui Tarja Halonen oleks aktsia, siis ta oleks pigem tõusmas kui langemas,» tõdes Haavikko.
Haavikko lugu Halonenist algab ja lõppeb Venemaaga. Haloneni elu esimesed mälestused on pärit 1944. aastast, kui venelased pommitasid Helsingit, ning raamat lõppeb Haloneni ja president Vladimir Putini kohtumisega septembri alguses Helsingis.
Kui ametlikul tseremoonial paistis Putin jalutavat edasi hoolimata punase vaiba lõppemisest, peatas Haloneni käeliigutus Venemaa presidendi.
«Ta oli astunud nende hulka, kes pidid tugevalt seisma, välispoolsele abile lootmata. Temast oli pooleteist aastaga saanud Soome valitseja,» kirjutab Haavikko.
Kuigi viimasel ajal on mõned Soome poliitikud soovitanud presidendiinstitutsioon kaotada, on Haavikko vastupidisel arvamusel. «Kui me midagi vajame, siis just presidenti. Parlament on meil juba Brüsselis,» ütles ta.
Kõige teravamalt on oma koduleheküljel Haavikkot kritiseerinud Haloneni parteikaaslane välisminister Erkki Tuomioja.