Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uus seadus annab kindluse kriisiriiki appi minevatele ametnikele

Kosovos ELi politseimissioonil teeniv britt kohalike lastega. FOTO: Reuters / Scanpix

Eeldatavasti lähikuudel valmiv Eesti tsiviilmissioonide seadus peaks andma riigiametnikele kindluse, et kui nad lähevad mõneks ajaks appi Afganistani või Kosovo tüüpi laastatud piirkonna ülesehitustöödele, on neil koju saabudes vana töökoht jätkuvalt  alles.

«Enamik eksperte, kes on meil tsiviilmissioonides osalemas, pole välisministeeriumi inimesed, kuigi välisministeerium seda koordineerib,» selgitas välisminister Urmas Paet tänases teabetunnis ajakirjanikele. «Need inimesed tulevad tihti näiteks politseiametist või piirivalveametist või mingitest muudest riigiasutusest.»

«Selle seaduse mõte on väga täpselt ära kirjeldada, mis on selle inimese õigused ja kohustused, kuidas see puudutab tema töösuhet selle konkreetse ametiasutusega, kui ta on mingi aja missioonil väljaspool riiki, kuidas see puudutab tema sissetulekut, kuidas on tagatud tema sotsiaalsed garantiid või mis kohustus on sellel riigiasutusel oma töötajaid ära lubada sellistele missioonidele,» rääkis välisminister.

Paeti sõnul korraldab seadus ära asjad, mis siiani on Eestis toimunud paljuski n-ö hea tahte põhimõttel.

 

Välisministeeriumi asekantsleri Harri Tiido sõnul pole see küsimus Eestil sugugi ainulaadne. «Tsiviilmissioonidel osalevate inimeste sotsiaalsete tagatiste küsimus on väga paljudes Euroopa Liidu riikides praegu üleval,» ütles ta. «Ja seda on ka kollektiivselt arutatud.»

Tiido tõi näiteks prokuröride ja kohtunike läkitamise küsimuse. «Prokuröre ja kohtunikke on väga palju vaja, et nad püüaksid neis riikides süsteemi käima panna. Samas on nende puhul üsna raske tagada, et nad saaksid oma koha tagasi tulles tagasi,» rääkis ta. «Ebakindlus tuleviku suhtes on pidurdanud väga paljude inimeste puhul muidu võib-olla olemasolevat soovi minna missioonile.»

 

Praegu on Eestil ELi tsiviilmissioonidel 14 eksperti: Afganistanis, Kosovos, Gruusias, Bosnias ja Hertsegovinas, Iraagis ning Moldovas. Selleaastane tsiviilmissioonide eelarve on 5,8 miljonit krooni.

Paeti kinnitusel on plaanid järgmiseks aastaks enam-vähem samad, mis tänavugi. Muudatusi peale Afganistani EUPOLi kolmanda inimese juurde saatmise praegu ette näha pole. «Teistes missioonides hetkel ei ole plaane lõpetada-vähendada, mis aga ei tähenda, et aasta jooksul ei võiks tulla muudatusi,» lausus ta.


Eesti osalus ELi tsiviilmissioonidel

  • Afganistanis: 2 inimest politsei väljaõppemissioonil EUPOL

  • Kosovos: 6 inimest õigusriigimissioonil EULEX

  • Iraagis: 2 inimest EUJUST LEXil

  • Gruusias: 2 inimest vaatlusmissioonil EUMM

  • Moldovas: 1 inimene piirimissioonil EUBAM

  • Bosnias ja Hertsegoviinas: 1 inimene politseimissioonil EUPM

Tagasi üles
Back