/nginx/o/2008/07/07/54999t1hb496.jpg)
Venemaa uue presidendi Dmitri Medvedevi esimene kohtumine Briti peaministri Gordon Browniga täna alanud G8 suurürituse ajal ei toonud sula kahe riigi jäistesse suhetesse.
Medvedev tüliküsimustes Browniga ühist keelt ei leidnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Medvedev ja Brown küll naeratasid ja kiitsid kätt surudes Vene-Briti sidemete suurt potentsiaali, ent tüliküsimuste lahendamisel kuigi palju edasi ei liigutud, vahendas Reuters.
Kremli nõuniku Sergei Prihhodko sõnul pakkus president vestluse ajal välja, et keskendutaks suhete normaliseerimisele. «Medvedev andis oma selgitusi ja juhtis Browni tähelepanu vajadusele töötada välja pikaaegne plaan koostööks,» märkis ta.
Briti valitsusjuht esitas ka oma mõtteid kahepoolsetest probleemidest, mainides seejuures ära Briti Nõukogu ja naftakompanii BP ühisfirma tegutsemisraskused Venemaal.
«Ma tõstatasin kõik keerulised teemad, mis on põhjustanud keerulisi suhteid meie riikide vahel ja sundisid meid kahtlema senises poliitikas,» rääkis peaminister pärast kohtumist ajakirjanikele.
Brown lisas siiski, et on olemas ka põhjused, miks Moskvaga tuleb seotud olla, tuues välja Venemaa rolli rahvusvaheliste probleemide lahendamisel näiteks Lähis-Idas ja Iraanis.
Prihhodko oli arvamusel, et takistustest hoolimata, leidus kõnelustel ka positiivne element, ning suurem osa vestlusest puudutas majandusteemasid, sealhulgas energiajulgeolekut, toidukriisi ja samme rahvusvahelisest finantskriisist ülesaamiseks.
«Jutuajamine oli vaba ning minu meelest on olemas võimalus saavutada edu kahepoolsetes suhetes, kuigi see ei saa olema kerge,» tõdes nõunik.
Venemaa eelmise presidendi Vladimir Putini võimuletuleku ajal suhted Moskva ja Londoni vahel veel võrdlemisi südamlikud, kuid need hakkasid jahenema kiiresti pärast seda, kui Suurbritanniasse hakkasid põgenema kodumaal poliitilisteks vaenlasteks tembeldatud oligarhid, eesotsas Boriss Berezovskiga.
Sügavaimasse madalseisu jõuti aga tunamullu sügisel, kui Londonis mõrvati viimasega lähedalt seotud terav Kremli kriitik, FSB taustaga Aleksandr Litvinenko, kelle surma taga nägid Briti uurijad Vene eriteenistuste kätt. Moskva keeldub aga tänaseni peamist kahtlusalust välja andmast ning too on nüüdseks juba isegi riigiduumasse valitud.
Suurbritanniale valmistab viimasel ajal muret vene miljardäridega rajatud ühisfirma TNK-BP saatus, mis annab praegu veerandi Briti suurkompanii naftatoodangust. Selle aasta esimestel kuudel hakkasid aga ettevõtet kimbutama maksuametnikud ja julgeolekuteenistused ning ka senised head partnerid on asunud britte kritiseerima.
Vaatlejad näevad selle taga võimude soovi sundida firmat omanikeringi kaasama ka riiklikku partnerit. Samasugusel moel suruti alles paari aasta eest tulusast gaasimaardlaprojektist Sahhalinil välja teine rahvusvaheline suurkompanii Shell, mis pidi oma kontrollpaki lõpuks loovutama riiklikule Gazpromile.
Kremlis nimetatakse puhkenud tüli «puhtalt kommertsvaidluseks», mistõttu ei kavatseta sellesse sekkuda. Läänes nähakse vaidlust aga proovikivina Medvedevile, kes võimule tulles lubas juurutada õigusriigi aluseid ja vaba investeerimiskliimat Venemaal.
Suurbritannia eelmine peaminister Tony Blair hoiatas mullusel G8 tippkohtumisel president Putinit, et kui välisinvestorid tunnevad end ebaõiglaselt kohelduna, siis nad võivad lahkuda Venemaalt.