/nginx/o/2009/04/15/163843t1h7e0f.jpg)
Täna ja homme toimub Brüsselis kolmas kodanikukaitse foorum, kus üle 500 kodanikukaitsetöötaja arutab, kuidas saaksid Euroopa Liidu liikmesriigid suurendada oma vastupanuvõimet katastroofidele.
Euroopa otsib võimalusi katastroofidega toimetulemiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foorumi avas Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas, kelle sõnul peab Euroopa tegema kõik võimaliku, et katastroofe ennetada ja olla valmis tagajärgede likvideerimiseks, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.
«Igal aastal hukkuvad tuhanded inimesed ja väga paljude igapäevaelu on pikaks ajaks häiritud,» rääkis Dimas.
«Ainuüksi mullu oli pea 20 miljonit inimest kogu maailmas sunnitud loodusõnnetuste tõttu oma kodudest lahkuma. Ka rahaline kahju on suur: katastroofid lähevad Euroopale igal aastal maksma umbes 15 miljardit eurot. See foorum aitab otsida lahendusi, et vähendada inimestele sündivat kahju ja ka rahalisi kulutusi suurõnnetustele,» sõnas volinik.
Euroopa peab valmistuma nii kliimamuutuste tagajärjel sagenevateks loodusõnnetusteks kui ka muudeks probleemideks, nagu terrorismioht, keemiaõnnetused ja muu taoline. Foorumi kolmel arutelul võtavad sõna poliitika-, äri- ja teadusmaailma esinejad.
Teiste seas jagavad oma mõtteid ka Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Stavros Dimas, ÜRO katastroofiohu vähendamise rahvusvahelise strateegia peasekretäri abi Margareta Wahlström ning Rootsi kaitseministeeriumi riigisekretär Håkan Jevrell.
Arutelude käigus saab avameelselt vahetada ideid selle üle, kuidas paremini katastroofideks valmistuda ning kuidas kodanikud ohtu tajuvad. Ka püütakse leida vastus küsimusele, milline peaks olema Euroopa katastroofide ohjamise strateegia.
Konverentsi ajal on avatud näitus, kus oma tegevust tutvustavad rahvusvahelised partnerid ja koolitusorganisatsioonid ning välja on pandud ka uuenduslikud tehnoloogialahendused. Sel aastal Itaalia linna L'Aquilat tabanud loodusõnnetusest rääkiva näituse raames on muu hulgas tutvumiseks välja pandud ka maavärina imitaator.
Euroopa Komisjon toetab ja täiendab katastroofide ennetamist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning juhib seire- ja teabekeskuse tööd. Keskus tegutseb ka Euroopa hädaabi koordineerimiskeskusena, kes tagab katastroofis kannatanud riikidele teiste riikide toe. ELi abi saavad paluda kõik maailma riigid ning kaheksa aasta jooksul on EL andnud abi näiteks orkaan Katrina, mulluse Hiina maavärina ja tänavu suvel Lõuna-Euroopas toimunud metsatulekahjude puhul.
Samuti on komisjon alustanud tööd mitmesuguste ennetavate projektidega, et töötada välja ELi lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamiseks.