Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antiikaja kuulsa linna Pompei lähedal asus 3000 aasta eest senitundmatu, kuid võimas metropol, kinnitavad Itaalia arheoloogid. Graafik ~ 20Kb
Tänapäeva Poggiomarino küla alal kaheksa kilomeetrit Pompeist kirde pool asuv linn rajati umbes 1500 aastat enne Kristust, hiilgeajal elas seal kuni 2000 inimest.
Linna jäänused leiti juba kahe aasta eest, kui kohalikud võimud asusid rajama veepuhastusseadeldist, kuid arheoloogid otsustasid sensatsiooni seni varjul hoida, kuni nad on kohta põhjalikumalt uurinud.
Eelmise nädala lõpus pressikonverentsi andes võis Rooma La Sapienza ülikooli professor Renato Peroni juba julgelt nimetada leitut «pronksiaja Veneetsiaks».
«Nüüd oleme kindlad, et tegemist on avastusega, mis toob kaasa revolutsiooni kogu Vahemere piirkonna varases ajaloos,» kinnitas Peroni.
Ajal, mil tänase Poggiomarino kohal paiknenud linn õitses, oli Vahemere piirkonna kõigi eluvaldkondade raskuskese idas.
Kadunud kultuurid
Äsja oli ajalukku kadunud Kreeta kultuur, allakäik tabas Egiptust ja Babülooniat. Samal ajal, kui Lähis-Idas võimutses Assüüria, saabusid Iisraeli aladele juudid ning kreeklased piirasid Troojat.
Pronksiaja Veneetsia nimetust väärib asula, mille nime pole ajalugu talletanud, ajastut arvestades üllatuslikult kõrgetasemeliste insenertehniliste rajatiste tõttu. Linn on rajatud soisele alale, usutavasti kaitseks vaenlaste rünnakute eest.
Parimatel aegadel Sarno jõe kaldal seitsmele hektarile laiunud linna jäänuste hulgast leidsid arheoloogid jälgi tehiskanalitest ja -saartest, kuivendussüsteemidest ning vaiadele rajatud hoonetest, samuti arvukatest töökodadest.
Palju leide
Lisaks tavalistele keraamilistele nõudele leiti asula alalt ka puutüvest õõnestatud paat, pronks- ja raudtööriistu ning merevaigust valmistatud prosse.
Õitsva linna hävitas, nagu lähedal paikneva Pompeigi, looduslik katastroof: kuuendal sajandil enne Kristust tabas seda laastav üleujutus. Teadlastele oli see õnnetus siiski õnneks, sest mutta mattunud asula oli üsna hästi säilinud.
Arheoloogid ei välistanud ka võimalust, et hukkunud linna ellujäänud asukad olidki peamine jõud, mis pani aluse Pompei õitsengule. Pompei hävis 79. aastal vulkaani Vesuuv purske tagajärjel.
Sel ajal, kui nimetu metropol hävis, hakkas raskuskese Vahemere piirkonnast tasapisi lääne poole liikuma: esile tõusid Kreeka linnriigid, samuti Rooma ja Kartaago. Itaalias endas elas Sarno jõe linna tõusu ja languse märgatavalt põhja pool kaasa etruski kultuur.
Poggiomarino kommuunivanema Mario Sangiovanni kinnitusel tõuseb arheoloogide leiust kahtlemata tulu turismi arendamisel. Varem on küla võinud uhkustada vaid viie kuni paarisaja aasta vanuse kiriku ja paari muu uhkema ehitisega.
Poggiomariono kommuun hõlmab tänapäeval 13,3 ruutkilomeetrit, seal elab veidi vähem kui 20 000 inimest.
Turismitulu tõotab piirkonda saabuda siiski alles enam kui aasta pärast, kui arheoloogid on umbes 4,6 miljonit eurot (üle 70 miljoni krooni) maksma minevad väljakaevamised lõpule viinud.