Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjapidamise tulevikule mõeldes kerkivad ehk vaimusilma ette futuristlikud laserid, nähtamatud tankid või biorobotid. Kui aga lähtuda Pentagoni tänastest jõupingutustest, siis kipub militaartulevik lõhnama hoopis millegi muu järele.
Laserimpulsid ja kõrbeva vaenlase susin sobivad hästi arvutimängudesse ja ulmefilmidesse, kus on teada, kes on sõber ja kes vaenlane. Millist relva tuleks aga kasutada olukorras, kus vaenlase sõduri ja tsiviilisiku eristamine üle jõu käib Pentagon näeb lahendust relvastuses, mis kasutaks efektiivselt ära inimorganismi reflekse, ning kahjutustaks sihtmärgi ilma teda surmamata. Humaanse sõdalase arsenali kuuluksid seega limalärakad, valukiired, müratorud ja haisupommid. Vajadust taoliste relvade järele teadvustati pärast USA verist sekkumist Somaalias, kus tuli sõdida tsiviilisikutest tulvil kvartalites. Enamik käsilolevatest projektidest on tegelikult tavarelvastuse variatsioonid, näiteks vahakuulid, mis eesmärgini jõudnuna plahvatavad, põhjustades terava valuaistingu. Samas on USA armee valmis proovima ka tehnoloogiaid, mis pigem ulmežanri meenutavad. San Diego firma American Technology Corp. töötab näiteks välja patareidel töötavat käsirelva, mis tulistab kuulide asemel kõrvulukustavat heli. Ettevõtte andmetel saaks seda kasutada kaaperdajate kahjutustamiseks ilma lennukikeret vigastamata. San Antonios on merejalavägi tellinud teadlastelt pihustatavat lima, mis muudab trepid ja kõnniteed lootusetult libedaks. Philadelphias aga uuritakse Pentagoni soovil inimeste maitsmis- ja lõhnameelt, et leiutada maailma kõige jälgim hais. Need ebatavalised tulevikurelvad lähevad märksa kaugemale kui tänased kummikuulid ja pisargaas. Pentagoni Mittesurmavate Relvade Direktoraadi esindaja kapten Shawn Turneri sõnul püütakse keskenduda kõigile viiele meelele ning kõndimisvõimele. Osa direktoraadi 25 miljoni dollarisest eelarvest ongi leidnud rakenduse kõige jälgima haisu kokkusegamisele. Kaks aastat väldanud uuringuid juhtinud Pamela Daltoni sõnul osutus võitjaks inimese väljaheide, mille lõhnaomadustele omajagu “särtsu” juurde lisati. Daltoni kinnitusel piisab vaid mõnest molekulist, mis pole kaugeltki toksiline, kuid mille psühholoogiline mõju on tohutu. Teadlased andsid haisukokteili retsepti Pentagonile, mis nüüd sellele rakendust püüab leida. Kuigi paljud taolised projektid ainult projektideks jäävadki, jõuavad mõned neist ka kasutusse. Kümme aastat tööd ja 40 miljonit dollarit on loonud relva, mis tekitab valu, ent ei põhjusta ohvrile pikaajalisi kahjustusi. 2009. aastal kasutusse jõuda võiv relv laseb välja elektromagnetlaine, mis mõjutab nahaaluseid valuretseptoreid. Seda proovinute sõnul sarnaneb efekt kuuma elektripirni kõrvetusega. Välisriikides USA saatkondi turvavad merejalaväelased kavatsevad aga lasta käiku libeda lima, mis muudaks asfaldi, betooni, muru ja puidu libedaks nagu jää. Vaenulikke rahvahulki loodetakse limapihustiga ohjeldada juba tuleval aastal.