Täna, seitsekümmend aastat tagasi, lõppes Soomes nn kuiv seadus ehk keeluseadus ning samas pandi alus kange alkoholi tootmise ja ka jaemüügi riikliku monopoli sünnile. Loodi osaühing Alko, kes veel tänaselgi päeval on ainus kange alkoholi tootja ja müüja Soomemaal. Kuiva seaduse lõpu ja Alko sünni seitsmekümnendat aastapäeva tähistavad põhjanaabrid täna vääriliselt.
Soomlased tähistavad kuiva seaduse lõpu 70. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba kahekümnenda sajandi algul püüdis Soome parlament eduskunta neljal korral vastu võtta keeluseadust, kuid iga kord põrkus ettepanek tollase riigipea ehk Vene tsaari vastuseisule. Pärast Soome iseseisvumist kehtestas parlament ka kauaoodatud keeluseaduse, mis astus jõusse 1. juunil 1919 ning lõppes 5. aprillil 1932 kell 10 hommikul. Viimasest sündis ka soomlaste mälumängudel läbi aastate stammküsimuseks olnud numbririvi 5-4-3-2-1-0. Keeluseadus tähendas seda, et üle kaheprotsendilise alkoholi valmistamine ja tarbimine oli Soomes keelatud. Kuigi seadusekirjutajate õilsaks eesmärgiks oli rahva alkoholismist päästmine, oli seadusel hoopis vastpidine efekt – keelatud vili on ju ikka magusam. Seadus muutis soomlased endisest joobelembelisemaks. Kõrget alkoholiprotsenti hakati hindama rohkem kui märjukese maitseomadusi. Keskmine 100-protsendilise alkoholi tarbimine kasvas riigis 1,5 liitrilt kahele liitrile ning vägivald ja kuritegevus mitmekordistusid. Näiteks aastail 1922–1926 sooritati Soomes isikuvastaseid kuritegusid kümme korda rohkem kui Rootsis ja Suurbritannias. Ja loomulikult leiti igasuguseid nutikaid võimalusi, kuidas vihatud seadust eirata. Siinkohal oli suur abi ka Eestist tohututes kogustes smugeldatud salaviinal, mille toimetamiseks Soome salakaubavedajad üksteisest peenemaid ja hulljulgemaid nippe välja mõtlesid. Eestis valmistatigi tollal kangeimat alkoholi maailmas. Kartulist valmistatud piirituse kangus oli 98% – fakt, tänu millele väikesel Eestil on au kuuluda ka Guinnessi rekorditeraamatusse. Salaviinavedajatest said pea rahvuskangelased ning nende vaprast võitlusest politseiga sündis surematuid legende. Keeluseaduse suurim viga oli, et see tegi tavalisest, alkoholi pruukivast rahvast kurijategijad. Seaduse rikkumisest kasvas peaaegu rahvaliikumine, mis hõlmas endas ka ühiskonna koorekihi. Ajaloouurijad räägivad juhtumeist, mil näiteks sellal, kui ministrid oma külalisi Helsingi luksushotellides võõrustasid, saadeti portjeed politsei poolt konfiskeeritud viina järele. Pea igas restoranis ja kohvikus rikuti seadust. Sageli olid neil head suhted politsei ja kohtunikega, kellest suur osa isegi ei suutnud kuiva seadust heaks kiita. Täna, seitsekümmend aastat tagasi, avati pärast 13 aastat kestnud keeluseadust Soomes taas alkoholikauplused. Uus seadus andis loa alkoholimüügiks spetsiaalsele ettevõttele, selleks otstarbeks loodud, riiklikule Oy Alkoholiliike Ab-le, millest tänaseks on saanud igale soomlasele tuttav Alko – ainus kauplustekett Soomes, kust kangemat kraami osta võib. Soome alkoholi ajalugu jätkus värvikana ka pärast keeluseaduse lõppu. 1977.aastal võttis eduskunta vastu otsuse alkoholireklaami keelustamisest, mis kehtib tänaseni. 1993.aastal leidis Soome valitsus üheskoos Euroopa Liiduga, et alkoholi jaemüük võib Soomes jätkuda riigimonopolina Alko kaupluste kaudu. Monopol on siiski range riikliku kontrolli all, mis peab tagama selle, et Alko tegevus on efektiivne, edendab alkoholi vastutusrikast tarbimist ja tagab selle, et alkohoolseid jooke müüakse võrdselt maa igas paikkonnas. Aastapäeval avab Alko oma 286-nda kaupluse. Käesoleval aastal avatakse neid veel 15 maa eri paigus.