/nginx/o/2009/11/26/272967t1h87c3.jpg)
Täna möödub 70 aastat Mainila tulistamisest, mis viis Talvesõja puhkemiseni Nõukogude Liidu ja Soome vahel.
70 aastat Mainila tulistamisest ehk Talvesõja provotseerimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval 26. novembril 1939. aastal väitis Nõukogude Liidu valitsus, et Soome suurtükkidest tehti Karjala maakitsusel asuva Mainila küla pihta seitse lasku, vahendas YLE.
Nõukogude Liit ütles lahti mittekallaletungilepingust ja neli päeva hiljem algas Talvesõda.
Kolonelleitnant Jari Rantapelkonen rääkis MTV3 hommikuprogrammis «Huomenta Suomi», et Mainila tulistamisest on kaks erinevat versiooni.
Soome nägemuse järgi provotseeris idanaaber tulistamisega sõda, kuid Venemaa ega Nõukogude Liit pole seda kunagi omaks võtnud.
«Väidetakse, et seitse suurtükipauku tulistati Soome poolelt Leningradi (praeguse Peterburi) lähistel asuva Mainila küla pihta. Nõukogude Liidu versiooni järgi oli see Soome-poolseks provokatsiooniks ja seetõttu oli Nõukogude Liit sunnitud alustama Soome-vastast sõjategevust,» rääkis ta.
Kolonelleitnandi sõnul oli tulistamise eesmärgiks süüdistada Soomet ja soomlasi ning näidata Soomet kui ohtlikku riiki. Nõukogude sõjapropagandas näidati soomlasi sõjahulludena.
Soome propagandal oli aga kaks eesmärki: näidata, et Venemaa rünnak ei olnud õigustatud ja hoida üleval võitlustahet. «Panustati hingelisele lahingutegevusele - talvesõja vaimule, et rahvas püsiks ühtsena,» rääkis Rantapelkonen.
Talvesõda pakub huvi, kuna see on väga suur kangelaslugu, kus väike süütu Soome võitleb suure ja paha sissetungija vastu, tõdes ta.
«Kui mõelda, et Soomes elas tol ajal 3-4 miljonit inimest ja Nõukogude Liidus 180 miljonit inimest, siis on tegemist täiesti uskumatu kangelaslooga, kuidas suudetakse lüüa tagasi ülekaalukas vastane ja hoida riik iseseisvana,» jutustas Rantapelkonen.
Talvesõda kestis 105 päeva. Soome kaotas sõjas 25 000 sõdurit, haavata sai 45 000 inimest. Nõukogude Liit teatas 220 000 hukkunust, kuid sõjaasjatundjate hinnangul on see arv tunduvalt suurem.