Šveitsi tabas minaretikeelu järel kriitika

Hääletuse tulemuse vastu protestijad eile Zürichis. Foto: Reuters / Scanpix

Eile Šveitsis rahvahääletusel 57,5-protsendilise toetusega heaks kiidetud minarettide ehitamise keeld ei ole seni leidnud välisriikides ja moslemite seas suurt mõistmist.

Šveitsi parempoolse rahvapartei algatusel tehtud seadusemuudatus keelab ainult minaretid ega puuduta kuidagi mošeesid. Šveitsis on kokku neli minaretti, mis ei tohi palvekutset edastada, ja 200 mošeed.

Rahvusvaheline reaktsioon keelule oli kriitiline. «See on üsna suurte eelarvamuste ja võib-olla isegi hirmu väljendus, kuid pole mingit kahtlust, et tegu on igatpidi negatiivse signaaliga,» kommenteeris referendumit Rootsi välisminister Carl Bildt.

Prantsuse välisminister Bernard Kouchner nimetas Šveitsi hääletust sallimatuse väljenduseks. «Ja ma jälestan sallimatust,» lisas ta.

Oma pahameelt väljendasid veel Indoneesia usujuht Nahdlatul Ulama ja Egiptuse peamufti Ali Gomaa. Pakistani usuliidrid nimetasid hääletust foobia väljenduseks.

Samuti keelu vastu olnud Šveitsi valitsus kinnitas, et austab rahva otsust. Justiitsminister Eveline Widmer-Schlumpf ütles, et referendumi tulemus peegeldab rahva seas levinud hirmu islamiäärmusluse ees, millesse tuleb tõsiselt suhtuda. «Kuid valitsus arvab, et minarettide ehitamise keeld ei ole parim viis äärmuslusele vastu asuda.»

Riigi moslemite esindajad polnud keelu üle samuti rõõmsad. «Kõige valusam pole meie jaoks mitte minarettide keeld, vaid selle hääletuse sümboolne tähtsus. Moslemid ei tunne end usulise kogukonnana aktsepteerituna,» ütles Šveitsi islamiorganisatsioone ühendava organisatsiooni juht Farhad Afshar.

Moslemikogukond moodustab Šveitsi 7,5 miljonist elanikust umbes viis protsenti. Suurem osa neist on pärit Balkanilt või Türgist. Vaid 50 000 neist osaleb aktiivselt usuelus.