/nginx/o/2009/11/30/274909t1ha860.jpg)
Suur hadronite põrgataja püstitas enneolematule energiatasemele kiirenedes uue maailmarekordi, teatas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (CERN) täna.
CERN: hadronite põrgataja püstitas energiataseme rekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«CERN-i suurest hadronite põrgatajast sai täna maailma võimsaim energiaosakeste kiirendi. Põrgataja prootonikiired kiirendati täna hommikul energiatasemeni 1,18 teraelektronvolti (TeV),» teatas organisatsioon.
CERN soovib «suure paugu» järeleaimamiseks saavutada maksimaaltaseme 7,0 teraelektronvolti ehk triljon elektronvolti.
Senine maailmarekord kuulus USA Fermi labori kiirendile, mis saavutas 2001. aastal energiatasemeks 0,98 TeV.
Suur hadronite põrgataja käivitati uuesti tänavu 20. novembril. Kiirendi avati mullu septembris, kuid peatati juba üheksa päeva hiljem. Järgmiseks aastaks loodetakse kiirendis saavutada energiatase kuni 3,5 TeV-i ja 2010. aast teisel poolel «ligi viis TeV-i».
Eelmisel nädalal lõhustas kiirendi pärast taaskäivitamist esimesed aatomid.
Maailma ajaloo suurimaks teaduseksperimendiks nimetatud projekt uurib mateeria «ehituskive», et mõista, mis paneb universumi toimima.
Projekti keskmes on hiiglaslik elementaarosakesi lõhustav «suur hadronite põrgataja» (LHC), mis peaks taaslooma universumi loonud «suure paugu» tingimused.
20 aastale kavandatud projekt taasloob «suure paugu» tingimused, milleks hiidmagnetite abil tulistatakse energiaosakeste kiiri piki 27 kilomeetri pikkust tunnelit, kus nad valguskiirusele lähedasel kiirusel kokku põrkavad. Arvutite salvestatud materjali hakkab analüüsima umbes 10.000 teadlast üle kogu maailma.
CERN-i teadlastel on tulnud ümber lükata kriitikute süüdistusi, mille kohaselt ajalooline katse võib tekitada ülisuure raskusjõuga tillukesed mustad augud, mis suudavad kogu planeedi endasse tõmmata.
Kosmoloogide teooria kohaselt toimus «suur pauk» umbes 15 miljardi aasta eest, kui kujuteldamatult tihe ja tuline, umbes mündisuurune objekt plahvatas tühjuses ja sülgas välja mateeria, mis kiiresti laienedes moodustas tähed, planeedid ja lõpuks ka elu Maal.