/nginx/o/2009/12/01/275574t1h3161.jpg)
Türgi peaminister ja president kritiseerisid pühapäeval Šveitsis heakskiidetud uute minarettide ehitamise keeldu.
Ka Türgi sarjas minaretikeeldu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäevase rahvahääletuse tulemusena kirjutatakse riigi põhiseadusesse lause, mis keelab riigis mošeede juurde palvusele kutsumiseks mõeldud tornide ehitamise. Türgi liidrid nimetasid rahvahääletuse tulemust veaks ja kutsusid seda niipea kui võimalik parandama, vahendas uudisteagentuur AFP.
Türgi valitsusjuhi Recep Tayyip Erdoğani hinnangul peegeldavad rahvahääletuse tulemused Euroopa islamofoobiat ja pead tõstvat rassismi ja marurahvuslust.
«See on meie kohus... rõhutada vajadust see viga niipea kui võimalik parandada,» tõdes peaminister rahvasaadikute ees peetud kõnes. Tema sõnul ei pahanda rahvahääletuse tulemus üksnes islamimaailma, vaid ka neid, kes kardavad «tsivilisatsioonide kokkupõrget».
«Selline šovinistlik suhtumine tuleb välja juurida,» kommenteeris Erdoğan, kes kutsus uusi pingeid vältima.
Türgi president Abdullah Gül nimetas referendumi tulemust Šveitsi jaoks «häbiväärseks» ja tõi samuti välja islamofoobia leviku Lääne-Euroopas.
Šveitsi on minaretikeelu järel tabanud kriitikalaviin ja rahva otsus pole paljudes välisriikides leidnud mõistmist.
Põhiseadusmuudatus keelab riigis uute minarettide ehitamise, kuid ei puuduta mošeesid. Šveitsis on kokku ainult neli minaretti ja umbes 200 mošeed.