/nginx/o/2009/11/29/274699t1hf253.jpg)
Referendumil minaretikeelu poolt hääletanud Šveitsi elanikud astusid välja moslemite agressiivse kultuurilise ekspansiooni vastu, leiab Vene ekspert.
Vene ekspert: uhked minaretid on ekspansiooni sümbol
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
1. detsember 2009, 21:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minareti olemasolu või puudumine ei mõjuta kuidagi moslemite palvetamisvõimalust. Varem kutsuti minaretilt palvusele, aga praegu on pea kõigil olemas käekell, mobiiltelefon, äratuskell. Minarett kui selline on funktsiooni kaotanud, seetõttu muudab visa soov minarette ehitada paljusid ettevaatlikuks,» ütles Interfaxile islamiasjatundja Roman Silantjev.
Ekspert kutsus olukorda mitte üle dramatiseerima.
«Šveitsi justiitsminister ütles selgelt, et referendum oli suunatud mitte moslemite, vaid ekstremistlikult meelestatud moslemite vastu, kuna selline probleem eksisteerib kogu Euroopas,» osutas ta.
Silantjevi hinnangul mõistsid šveitslased, et jutt käib «mitte moslemite usuliste vajaduste rahuldamisest, vaid agressiivse ekspansiooni katsest, ning otsustasid sellele lõpu teha».
«Pompöösseid mošeesid, eriti kõrgete minarettidega positsioneeritakse sageli mitte palvuskohana, vaid kohaloleku väljakutsuva sümbolina, ja just selline programm eksisteerib mitmetes araabiamaades, kui ehitatakse kavandatult suuremaid mošeesid, kui kogukonna jaoks reaalselt vaja, ehk siis kogukonna kasvu oodates,» kuulutas ekspert.
Silantjevi sõnul võib ta Vene kogemusest meenutada paarikümmet juhtumit, kus «mitmetesse linnadesse üritati ehitada sedalaadi hüpermošeesid, mis absoluutselt ei korreleerunud moslemikogukonna arvukusega ning üksnes referendumi oht sundis paljudel juhtumitel sellistest plaanidest loobuma».