El Nino külvab taas surma, üleujutusi ja põudu

Teadlased väidavad, et Euroopat ja Aasiat laastavaid üleujutusi ning samal ajal USAd ja Kagu-Aasiat vaevavaid põudu põhjustab üle nelja aasta taas aktiviseerunud ilmastikunähtus El Nino. Musta mere ääres on hukkunud 58 inimest

Austraalia teadlaste sõnul on seekordne El Nino nõrgem kui 1998. aasta oma, vahendab BBC. Loodusjõudude tekitatud kahjud on sellegipoolest märkimisväärsed.

Nii on Euroopas ja Aasias viimastel päevadel tulvade tõttu elu kaotanud 140 inimest, Ameerika Ühendriikide ja Kagu-Aasia viimaste aastate ja kohati isegi aastakümnete rängim põud on tugevalt kahjustanud viljasaake. Teateid uutest üleujutustest, maalihetest ning nendega kaasnenud ohvritest tuleb iga päev juurde.

India ilm ennustab

Eriti raske on olukord Indias, kus riigi idaosas on paduvihmade tagajärjel tekkinud maalihetes ja üleujutustes viimastel nädalatel hukkunud sadu inimesi, lääneosa aga vaevleb põua käes. Teadlaste sõnul on India kliima sageli eelvaatus sellele, mis peatselt mujal maailmas toimuma hakkab.

El Nino tekitatud kuivusega on seotud ka metsatulekahjud, mis eriti arvukalt möllavad Ameerika Ühendriikides. Lõuna-Aafrikas süvendab El Nino seal niigi valitsevat põuda, mis on põhjustanud piirkonna viimase kümnendi rängima toidukriisi.

Teadlaste hoiatusel ilmnevad need El Nino mõjud üha sagedamini ja tugevamini, mida rohkem meie planeet soojeneb. Tänavune esimene poolaasta jääb maailmas keskmise temperatuuri osas all vaid 1998. aastale, mil möllas eelmine, seni ajaloo suurim El Nino.

Toona kimbutasid üleujutused Lõuna-Ameerika lääneosa ja Aafrika piirkondi, põud, metsatulekahjud ning sellest tulenev sudu jälle Kagu-Aasiat. El Nino tagajärgedest tulenevat majanduslikku kahju hinnati siis 32 miljardile dollarile (512 miljardit krooni). Eelmine maailma ilmastikku nii palju mõjutanud El Nino oli 1982.-83. aastal.

Polnud üllatus

El Nino on loodusnähtus, mille puhul Vaikse ookeani idaosa vesi ja õhk soojenevad ning see muudab tuulte ja vihmade tavapärast liikumismustrit, põhjustades mõnel pool torme ja teisal põuda. Ta kordub umbes iga kolme-nelja aasta tagant, seetõttu ei tulnud ta tänavu üllatusena ning tema saabumist ennustati juba eelmisel aastal.

Loodusnähtus sai oma nime (tõlkes hispaania keeles «poisike» või ka «jõululaps») Ecuadori ja Peruu ranniku kaluritelt, kes nimetasid nii sooja hoovust, mis saabus tavaliselt jõulude ajal ning kestis mitu kuud, katkestades kalapüügihooaja. El Nino vastand ehk külmade hoovuste domineerimine, kannab nime La Nina.