Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Balile jõudnud reisifirma Wris Tours esindaja Katrin Kauts tänab tagantjärele õnne, et oktoobri alguseks kavandatud hooaja algusreis Balile lükkus edasi ning pommiplahvatuste ajal ei olnud nende reisirühm kuurordisaarel.
Kauts sõitis saarele järgmisele nädalavahetusele kavandatud koolitusreisil osalejate vastuvõtmiseks ettevalmistusi tegema. Enam kui ööpäeva kestnud lennusõit kulges rahulikult kuni vahemaandumiseni Singapuris, sealse lennujaama teleekraanilt nägi ta uudiseid Bali pommiplahvatustest. «Sellel hetkel ei jõudnud tulla mõtet, et keeraks otsa ringi,» ütles Kauts. «Täpset infot juhtunust ei olnud. Pidin minema kohe tagasi lennukisse ja sõitma sihtpunkti.»
Tavaliselt turistidest tulvil kuurordirajoon võttis teda vastu peaaegu inimtühjade tänavatega. «Kes pole jõudnud ära sõita, istub vaikselt hotellis, kuhu turistil ikka minna on,» nentis Kauts.
Kvartal oli suletud
Kolmandat aastat Balile reise korraldav ja kohalikke olusid hästi tundev Katrin Kauts võttis ette lühikese jalutuskäigu hotelli lähipiirkonnas. Tema majutuskohast on Kuta Beachi ööklubide rajooni, kus toimus loetud tunnid enne seda mitu ohvriterohket plahvatust, kolm-neli kilomeetrit.
Õnnetuspaika ei tahtnud ta julgeoleku huvides minna. Kohalikud tuttavad olid talle kirjeldanud, et plahvatuste tsentriks olnud ööklubid on peaaegu maatasa ning kogu kvartal on tugevalt purustatud. Politsei oli kvartali sisse piiranud ning ei lasknud uudishimulikke ligi.
«Plahvatuste teema on kõigi uudistesaadete keskmes. Kohalikud haiglad on ülekoormatud. Arste on kutsutud appi riigi teistest piirkondadest, inimestel palutakse tulla verd andma, nagu suurte õnnetuste puhul ikka,» kirjeldas Kauts.
Reisikorraldaja valiku ees
Wris Toursi juhatuse esimees Margit Rebane-Pent ütles, et algselt pidi nende esimene sellesügisene Bali-reis toimuma 5.-22. oktoobrini. «See rühm ei läinud välja, ilmselt oli see soojamaareisiks liiga varajane aeg ja soovijaid jäi napiks,» põhjendas ta plaanide muutumist.
Eeloleval laupäeval kavatses Balile suuna võtta koolitusfirma kokku pandud 11-liikmeline rühm. Rebane-Pent lubas nendega täna ühendust võtta, et kas nad ikka tahavad sõita või mitte. Järgmine turismireis eksootilisele saarele pidi algama kuu lõpus. Firmajuht nentis, et kui inimesed soovivad sõitudest loobuda, tuleb neil lennubroneeringud ära öelda.
Wris Tours on kahel eelmisel hooajal viinud Eestist Bali saarele üle kuuesaja puhkaja. Teised reisifirmad on sinna korraldanud peamiselt ühekordseid sõite.
«Meie kataloogides reklaamitakse Bali saart kui maailma viimast paradiisi,» ütles Margit Rebane-Pent. «Siiani oligi Bali rahulik ja turvaline koht.» Paradiisisaar Bali
Bali on üks Indoneesia enam kui 13 000 saarest, turistide meelispuhkekoht.
Indoneesias, maailma suurimas islamiriigis on 180 miljonit elanikku. Sellega on ta rahvaarvult viies riik maailmas. 5561 km³ Bali saarel on kolm miljonit elanikku. Saare pealinn on Denpasar.
Kui riigis valitseb moslemiusk, on Bali saarel 95% elanikest hindu-usku.
Bali on teeninud paradiisisaare tiitli oma võrratu loodusega - soe kliima, valged liivarannad, palmisalud, saare keskosa vulkaanimägede ümber kutsuv dungel arvukate troopiliste looma- ja linnuliikidega. Kõikjal pakuvad silmailu õitsvaid taimed. Kärestikulised jõed ja kuumaveeallikad.
Bali saare kohal särab päike aasta läbi, kõige sademeterikkamad kuud on detsember ja jaanuar.
Balit kutsutakse ka tuhande templi saareks. Templifestivalid, jumalate ja deemonite kummardamine on osa balilaste igapäevaelust.
Saar pakub tennise- ja golfiväljakute, matka- ja mägijalgrattaradade, surfirandade ja sukeldumisvõimalustega ka mitmekesist sportlikku puhkust.
Eksootilisi suveniire pakuvad kohalikud kullassepad ja puidukäsitöö meistrid.
Kellaaeg on Balil kuus tundi Eesti ajast ees.
Kahenädalane reis Balile maksab alates 16 000 kroonist.
Allikas: turismifirmad