Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulude lähenedes varuvad paljud inimesed nii Ungaris kui Rumeenias märkimisväärsetes kogustes kohalikku omaaetud puuviljabrändit, mida Ungaris nimetatakse palinkaks ning Rumeenias palincaks. Euroopa Liitu astumise perspektiiv on aga kahe naaberriigi valitsused sellesama palinka või palinca üle tõsiselt tülli ajanud.
2004. aastal eeldatavalt Euroopa Liitu astuv Ungari on esitanud taotluse saada Liidu sees endale ainuõigus “palinka” nimelise joogi tootmiseks ja müümiseks. See on ajanud tõsiselt ärevusse Rumeenia, millel on perspektiiv Euroliidu liikmeks saada alles 2007. aastal. Rumeenia alkoholitootjad on nimelt veendunud, et neil on samasugune õigus joogi nimele, mida on aetud Habsburgide valduste aladel juba sajandeid – olgu Ungaris, Transilvaanias või Austrias. Rumeenia Alkoholitootjate Assotsiatsiooni juht Romulus Dascalu ütles Raadio Vaba Euroopale, et kui Brüssel langetab otsuse ungarlaste kasuks, hakkavad rumeenlased nõudma oma õigust kohtu teel. “Rumeenia tootjad on sel juhul sunnitud kaebama Euroopa institutsioonidesse ja rahvusvahelistesse kohtutesse, et oma kaotuste eest kompensatsiooni saada. Pikas perspektiivis võivad kahjud olla tohutud, eriti Transilvaanias. Oleme arvestanud, et ainuüksi palinca tootjate kahjud võivad ulatuda 150 – 200 miljoni euroni aastas,” kurtis Dascalu. Rumeenia valitsus on asunud oma tootjaid toetama ja lubab küsimuse Euroliiduga peetavatel läbirääkimistel üles tõsta. Ungari võimud omakorda väidavad, et nemad kaitsevad ainult oma puuviljanapsi traditsioonilist nime samal viisil, nagu Itaalia ja Kreeka kaitsevad oma traditsioonilisi viinamarjanapse grappat ja ouzot. Tegelikult on ungarlaste palinka ja rumeenlaste palinca nime sarnasusele vaatamata erinevad joogid. Ungaris tähistab see sõna igasugusest puuviljast - aprikoosist, kirsist või ploomist - aetud brändit, kuid Rumeenias on palinca konkreetselt ploomibrändi. Ungari välisministeeriumi kaubanduspoliitika ekspert Sandor Szabo kinnitab, et kui Brüssel ungarlaste taotluse rahuldab, kehtib see ainult joogi ungarikeelse nimekuju kohta. “Siin on tegu suure arusaamatusega. Kui Rumeenia ekspordib puuviljaviina omakeelse nimetuse all, mis pole päris sama, mis ungarikeelne, siis võib ta seda jätkata. Me ei saa aru, milles probleem on. Kaitstakse ainult ungaripärase kirjapildiga nime. Kui nemad kirjutavad “k” asemel “c”, siis pole lahti midagi,” lubab Szabo. Asjatundjaid rumeenlaste ja ungarlaste vaidlus ei üllata, sest see on Euroopa Liidu kontekstis üsna tavaline. Sarnast piikidemurdmist lisandub peale eelolevat laienenmist ilmselt veelgi. Nii on Karpaatides elavad slovakid juba sajandeid valmistanud bryndza nimelist lambajuustu, teisel pool piiri mäestiku Rumeenia osas teevad aga lambakasvatajad oma juustu, mida nimetatakse brinza de burduf.