Valitsus kavatseb uuel aastal kokku kutsuda töögrupi, kelle ülesanne on töötada välja kava, kas ja kuidas peaks Eesti oma senise analoog-ringhäälingu vahetama välja digitaalse vastu. Digitaallevi kasutuselevõtt tooks kaasa olulisi muutusi nii Eesti meediapoliitika kui ka raadiokuulaja-televaataja seisukohalt.
Digitaalringhääling tulekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Digitaalringhääling avab televisiooni ja raadio arengus mitmeid uusi horisonte. Kaoks praegune eetrisageduste nappus, mis takistab uute raadio- ja telekanalite teket, sest digitaalsignaal võimaldab ühel sagedusel edastada rohkem infot kui analoogsignaal. Samuti paraneb heli ja pildi kvaliteet. Analoogside võib eetris põhjustada sahinaid ja muid häireid, kuid digitaalsel kujul kandub signaal inimese televiisorisse või raadiosse moonutusteta ning on lähedane CD-kvaliteedile. Digitaalringhäälingu lipulaev USA tegi süsteemi juurutamisega algust juba nelja aasta eest. Euroopas on ringhääling arenenud aeglasemalt, kuid digitaaltelevisioonid tegutsevad juba mitmes riigis, sealhulgas Poolas. Ühendriigid kavatsevad täielikult digitaliseeruda 2006. aastaks, Suurbritannia, Rootsi ja Soome mõned aastad hiljem. Eestil on nende riikidega vähe lootust sammu pidada. Euroopas on digitaaltelevisiooni eestvedajaks olnud avalik-õiguslik ringhääling. Eesti Televisioon aga vaevleb kroonilises rahahädas, nii et löögi all on isegi põhiprogrammi tootmine, rääkimata investeeringutest uude tehnoloogiasse. Digitaalvõrgu rajamine käiks praegu üle jõu uutelegi üritajatele, sest elanikkond on väike ja reklaamituru maht piiratud. Valdkonna arengut takistab ka asjaolu, et enamike inimeste rahakott programmi vastuvõtuks vajalikust raadio- ja teleaparatuurist veel üle ei käi. Siiski tõdeb Kultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakonna juhataja Peeter Sookruus, et digitaallevi arenguvõimalusi tuleb Eestis hakata juba praegu kaardistama, et mitte muust maailmast liialt maha jääda. “Väike huvi ja vaikelu kaua ei kesta. Kui mõelda kümme aastat tagasi, siis kui palju oli neid, kes julgesid ennustada, et aastal 2000 on mobiiltelefon igal teisel, sealhulgas noortel ja lastel.” Kavandatava arengukava ülesanne on eelkõige töötada välja digitaalringhäälingu kontseptsioon. " Tuleks teha rehkendused, mis see kõik maksma võiks minna. Millises tempos võiksid ettevalmistused käia Ja otsustada ära, kas Eesti peab fikseerima tähtaja, mil toimub kohustuslik üleminek vanalt analooglevilt digitaallevile. Eesti siin midagi siin ei forsseeri, vaid arvestab selgelt tehniliste ja rahaliste võimalustega." Lähimatel aastatel Eestis ülemineku tähtaega paika ei panda, kinnitas Sookruus. Kultuuriministeeriumi ning teede- ja kommunikatsiooniministeeriumi peatselt ellu kutsutav ekspertgrupp hakkab Eesti digitaallevi tulevikku kavandama järgmisel aastal.