Euroopa Liidu sisserändajaid ja vähemusi diskrimineeritakse ehmatavalt tõsiselt, kuid enamik ei teavita sellest võime, selgub täna avaldatud ühenduse inimõigusagentuuri raportist.
ELi vähemustele saab osaks ehmatav diskrimineerimine
9. detsember 2009, 19:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring hõlmas 23 000 inimest kõigist ELi riikidest ja näitas, et rahvusvähemusi diskrimineeritakse regulaarselt kõigis igapäevaelu valdkondades töökohast kooli ja haigla ooteruumini, vahendas uudisteagentuur BNS.
Kõige tagakiusatumad on mustlased, neile järgnevad Sahara-taguste riikide aafriklased ja seejärel põhja-aafriklased, nähtub Euroopa Liidu põhiõiguste agentuuri (FRA) uurimistulemustest.
«Tulemused toovad ilmsiks ehmatavad tõendid vähemustele igapäevaelus osaks saavast diskrimineermisest,» öeldakse raportis.
ELis jõustus 2000. aastal diskrimineerimisvastane seadus, ei ole elanikkonda varem sel teemal nii ulatuslikult küsitletud.
«Arvud on paljude rühmade kohta üsna ehmatavad,» ütles uurimistöö juht Jo Goodey. «Meie jaoks rõhutab see fakti, et see on probleem, mis nõuab tegelemist.»
Kõige rohkem diskrimineeritakse töökoha leidmisel, ütles Jo ja lisas, et osalt on see seletatav majanduskriisiga.
Vähemusi kohaldakse halvasti ka tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning neid kimbutavad korrakaitsejõud. Näiteks on iga viies põhja-aafriklane kogenud olukorda, kus politsei ta rassi tõttu tänaval kinni peab.
Üle 80 protsendi vastanuist tunnistab, et ei ole vaevunud diskrimineerimisest võimudele teatama, sest nende meelest ei muudaks see midagi. Ligi pooled ei tea üldse diskrimineerimisvastaste seaduste olemasolust, ütles FRA.