/nginx/o/2008/10/02/79037t1h67f8.jpg)
Poola viimane kommunistlik president kindral Wojciech Jaruzelski eitas kohtus süüdistusi, nagu oleks ta streikivate tööliste ohjeldamisel palunud nõukogude vägede abi.
Poola viimane kommunistlik juht eitab nõukogude vägede kutsumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui ma poleks uskunud, nagu väidetakse, et me suudame vaid omal jõul eriolukorra kehtestada ja seega abi palunud, poleks eitava vastuse korral eriolukorda kehtestatud või see oleks lõppenud suitsiidse veresaunaga. Nagu me kõik teame, ei juhtunud kumbagi,» ütles Jaruzelski 1981. aasta sündmusi kommenteerides, vahendas uudisteagentuur BNS Reutersi teadet.
86-aastane Jaruzelski nimetas ebaloogiliseks riigiarhiivi Rahva Mälu Instituudi (IPN) süüdistusi, nagu oleks ta mõni päev enne Poolas eriolukorra kehtestamist palunud nõukogude vägede sissetungi.
«Kui töötajad tulevad kogu riigis tänavatele, et rünnata partei peakortereid, siis te peate meid aitama. Me ei suuda sellega ise toime tulla,» kirjutas väidetavalt Jaruzelski ööl vastu 9. detsembrit 1981. aastal Varssavi pakti vägede juhile marssal Viktor Kulikovile, vahendas AFP. Tegemist on märgukirjaga, mille pani kirja Kulikovi abi kindral Viktor Anoškin ja mille nüüd avalikustas IPN.
Jaruzelski kuulutas 1981. aasta detsembris rahva meeleavalduste mahasurumiseks riigis välja sõjaseisukorra, mis kehtis kaks aastat ning mille käigus suri kümneid dissidente ja vangistati veel tuhandeid.
Jaruzelski sõnul oleksid Poolasse tunginud NSV Liidu väed, kui ta poleks kriitilisel ajal midagi ette võtnud. Tema kinnitusel hoidis ta nii ära «vältimatu katastroofi», mida ta on võrrelnud 1956. aasta sündmustega Ungaris ja 1968. aasta Praha kevadega Tšehhoslovakkias.
Käimasoleval kohtuprotsessil, mis on pälvinud meedia suure tähelepanu, süüdistatakse Jaruzelskit sõjalise seisukorra välja kuulutamises ja rakendamises. Süüdimõistmise korral võib endist tipp-poliitikut oodata kuni kümne aastane vanglakaristus.