/nginx/o/2009/12/11/280961t1h63f6.jpg)
Natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri maiste jäänuste saatus tuli nüüd päevavalgele.
KGB käskis Hitleri jäänused ära põletada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB ametnik paljastas, et
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
KGB juht andis 1970. aastal käsu Hitleri haud avada ja seal olevad jäänused hävitada, kirjutab cnn.com.
Venemaa julgeolekuteenistuse arhiivide eest vastutav kindral Vassili Kristoforov rääkis Hitleri jäänuste saatusest sel nädalal uudisteagentuurile Interfax antud intervjuus.
Kindrali sõnul andis Hitleri jäänuste hävitamise käsu KGB juhile Juri Andropovile kommunistliku partei juhtkond. Lisaks Hitlerile tuli hävitada ka Eva Brauni, natsi-Saksamaa propagandaministri Joseph Göbbelsi ning Göbbelsi pereliikmete jäänused.
KGB sellise käsu taga oli hirm, et Hitleri ja teiste natside matmispaikadest võivad saada neonatside palverännakupaigad.
Kristoforov jätkas, et KGB agendid viisid operatsiooni «Arhiivid» läbi 4. aprillil 1970. aastal Ida-Saksamaal Magdeburgis, kus avati Hitleri matmispaik. Hauas oli lisaks Hitleri jäänustele ka ta abikaasa Eva Brauni, Joseph Goebbelsi ja ta pereliikmete jäänused. Kõik need põletati ja tuhk visati Biederitzi jõkke.
Nõukogude sõdurid leidsid Hitleri, Brauni ja Goebbelsite surnukehad 1945. aastal Berliinist. Goebbelsi ja ta abikaasa Magda laibad leiti 2. mail Saksa riigipäevahoone aiast, nende laste omad aga päev hiljem. Hitleri ja Brauni jäänused avastati 5. mail Hitleri viimaseks pelgupaigaks olnud punkri juurest.
Ajaloodokumentide andmetel lahkus Hitler maisest elust 30. aprillil 1945 aastal, kui Nõukogude väed Berliini sisenesid. Ta võttis tsüaniidi ning tulistades ennast.
1945. aasta juunis viisid venelased Hitleri ja teiste jäänused Rathenau linna lähedasse metsa ja matsid sinna. 21. veebruaril 1946. aastal aga kaevati need välja ja viidi Magdeburgi, kus need uuesti maha maeti.
Hitleri jäänuste matmispaik oli nõukogude vägede territooriumil. 1970. aastal pidi aga Nõukogude Liit selle üle andma Ida-Saksamaale. See tingis jäänuste kiirkorras hävitamise.
Kristforovi sõnul on Hitlerist alles ainult paar koljutükki ja lõualuu osa, mis asuvad Venemaal.