ÜRO kliimakonverents tõi laupäeval Kopenhaageni tänavatele 30 000 inimest, kes nõuavad jõulisi rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutuse pidurdamiseks.
Maailm nõuab jõulist kliimalepet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aset on leidnud ka juba esimene vägivaldne intsident, kui 300 musta riietatud noorukit hakkas kive pilduma ja aknaid lõhkuma.
Uudisteagentuuri AFP andmeil tegi umbes 50 märulipolitseinikku märatsemisele kiire lõpu ja toimetas rahurikkujad ootavatesse politseiautidesse.
«Meie hinnangul on tänavaile kogunenud umbes 30.000 inimest, aga see on vaid hinnang,» ütles üks politseinik Taani pealinna tänavalt.
Taani telekanal TV2 ütles, et meeleavaldajaid on 30 000-100 000, viimase arvu nimetas üks ürituse korraldajaist, Greenpeace'i juht Kumi Naidoo.
Politsei teatas varem, et kuuekilomeetrisest rongkäigust läbi linna konverentsipaika Bella Center'sse võtab eeldatavasti osa umbes 50 000 inimest.
Enne protestimarsi algust rahvahulga poole pöörudnud kõnelejad manitsesid rahu säilitama, sest võimud on väljendanud kartust, et mõned äärmuslased võivad vägivalda õhutada.
«Kopenhaagen on tormi silm. Igal aastal sureb kliimamuutuse tagajärjel 300 000 inimest. Küsimuse ei ole kohanemises, vaid ellujäämises,» ütles Naidoo.
«Bla-bla-blaa. Tegudele!», «Planeeti B ei ole», «Muutke poliitikat, mitte kliimat», võis lugeda meeleavaldajate loosungeilt. Rahva hulgas leidus nii jääkarusid kui pandasid ning peade kohal hõljus hiiglaslik täispuhutav lumememm.
«Praegu on õige aeg häält tõsta, nii et liidrid teaksid - asi on tõsine meie kõigi jaoks. Loodame, et nad kuulavad,» ütles 28-aastane Taiwani tudeng Lin Che.
«Me tahame, et erinevad maailma riigid sõlmiksid tugeva kokkulepe kliimamuutuse peatamiseks,» sõnas Olivier Gilbert Prantsusmaalt Lyonist. «Kui meid on 100, et ole see midagi, aga kui meid on 10 miljonit, avaldame neile survet.»
Politsei pressiesindaja sõnul hoitakse Kopenhaagenis silma peal ka aktivistide demonstratsioonil, milleks võimud ei ole luba andnud. Juba enne protestiürituse algust oli 11 inimest rahurikkumise, relva- ja narkoseaduste rikkumise eest vahi alla võetud.
Meeleavaldused toimusid laupäeval kogu maailmas, nendega loodetakse mõjutada esmaspäevast alates Kopenhaagenis koos istuvat ÜRO kliimakonverentsi leppima kokku maakera soojenemist tõepoolest pidurdada suutvas saastekärbete plaanis.
Mitu tundi enne Kopenhaageni meeleavalduste algust olid Aasias protestijad juba tänavatel, kandes loosungeid ja kannustades hüüetega maailma liidreid kliimamuutusi pidurdama.
Austraaliast teatasid protestiaktsioonide korraldajad, et välja on tulnud umbes 50 000 inimest. Nõutakse jõulist ja siduvat kliimakokkulepet.
«Me tahame, et maailma liidrid tuleksid koju kokkuleppega, me tahame, et nad seisaksid Vaikse ookeani riikide ja teiste naabermaade eest. Ja tahame, et nad kindlustaksid meile kõigile turvalise kliimatuleviku,» ütles Austraalia meeleavalduse korraldaja James Dannenberg.
Canberras olid parlamendihoone ette kogunenud tuhanded aktivistid, läbi Sydney ja Melbourne'i linna marssis 10 000-pealine rahvahulk, meeleavaldused toimusid teisteski Austraalia linnades.
Hongkongis olid mitmed tänavatele tulnud mehed, naised ja lapsed maskeerunud pandadeks ja kuulutasid loosungitel: «Kliimamuutus tapab. Tegudele. Päästke meid.»
Indoneeslased avaldasid meelt Jarata USA saatkonna ees, kutsudes arenenud riike appi kasvuhoonegaase vähendama. Filipiinidel korraldasid tudengid pealinna Manila raekoja ees kolmetunnise demonstratsiooni.
Protestiaktsioonid on kavas Kabulist põhjapöörijooneni, Kopenhaagenis astuvad üles Nobeli rahupreemia laureaat Desmond Tutu ja endine Iiri president Mary Robinson, meeleavaldajaid saabus busside, rongide, lennukite ja laevadega Berliinist, Bremenist, Londonist, Leedsist, Amsterdamist, Milanost ja paljudest teistest Euroopa linnadest.