Rahvaloenduse ärajätmine võib Lätile maksta miljoneid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Evelyn Kaldoja
Copy
Läti majanduskriis on toonud sinna tänavatele mitmeid meeleavaldusi ja sunnib nüüd valitsust mõtlema ületulevaks aastaks kavandatud rahvaloenduse ärajätmist.
Läti majanduskriis on toonud sinna tänavatele mitmeid meeleavaldusi ja sunnib nüüd valitsust mõtlema ületulevaks aastaks kavandatud rahvaloenduse ärajätmist. Foto: Reuters / Scanpix

Läti valitsuse plaan jätta ära 2011. aasta rahvaloendus võib riigile maksma minna seitsmekohalise summa, hoiatas lõunanaabrite statistikaameti juht Aija Zigure uudisteagentuuri LETA teatel eile õhtul rahvustelevisioonile antud intervjuus.

Zigure sõnul on valitsus määranud statistikaameti juhtkonna pidama läbirääkimisi Eurostatiga selle üle, et need lubaksid rahvaloenduse edasi lükata. Eurostat aga vastas teatega, et ükski liikmesmaa ei saa rahvaloendusi pidamata jätta ning need peavad toimuma plaanipäraselt. Juhul, kui Läti keeldub rahvaloenduse korraldamisest, peab ta selle ikkagi ära pidama ja lisaks maksma ka suure trahvi.

«Statistikuna on mul raske mõista, miks loendust ei peaks korraldatama: on ajalooline tõsiasi, et suurte muutuste aegadel vajavad riik ja selle majandus rahvaloendust,» ütles Zigure.

Läti valitsus tahab rahvaloenduse edasilükkamist seetõttu, et see nõuaks nende 2011. aasta riigieelarvest 5,8 miljonit latti (umbes 128 miljonit krooni), juba tuleva aasta riigieelarvest peaksid nad selle hüvanguks välja käima 673 000 latti (ligi 15 miljonit krooni).

Tagasi üles