/nginx/o/2008/07/12/56344t1h5546.jpg)
ÜRO peaassamblee lükkas eilsel plenaaristungil Venemaa jõulisel survel tagasi ettepaneku võtta sessiooni päevakorda ka punkt 1930. aastate suurest näljahädast Ukrainas.
ÜRO keeldus arutamast Ukraina suurt näljahäda genotsiidina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
teatel lükati sellega tagasi ka Kiievi palve tunnistada
genotsiidiks ukraina rahva vastu, vahendas
.
Ukraina delegatsiooni sooviks oli lisada päevakorda punkt, mis käsitleks 75 aasta taguse suure näljahäda meenutamist, ent seda ei toetatud. Eelnevalt oli samasuguse otsuse teinud ka peakomitee.
Venemaa oli jõuliselt selle päevakorrapunkti vastu, nimetades Ukraina välisministeeriumi seisukohti genotsiidi suhtes «ajalooliselt ja poliitiliselt ebakorrektseteks».
Moskva alaline esindaja ÜRO juures Vitali Tšurkin teatas, et nõue kuulutada holodomor vaid Ukraina rahva genotsiidiks «solvab sadade tuhandete inimeste mälestust, kes hukkusid nälja tõttu teistes endise NSV Liidu vabariikides ja regioonides».
Tšurkin märkis, et massiline näljahäda oli «traagiline lehekülg kogu Nõukogude Liidu ühises ajaloos» ning see puudutas ka paljude teiste piirkondade elanikke. Lisaks kannatasid tema sõnul nälja käes ka inimesed Ukraina läänealadel, mis kuulusid tollal Poolale.
Ukrainlased peavad holodomori genotsiidiks, kuna sellega näljutati surnuks suur osa kohalikust eliidist ja jõukamast talupoegkonnast, et suunata vabariik kiiremini natsionaliseerimise ja kollektiviseerimise teele.