Kommentaatorite hinnangul osutavad sellised sammud Kremlisse jõudnud teadvustusele, et ainuke reaalne lahendus sõjalise võidu lootuseta Tshetsheenia konfliktile on tshetsheenid lõhestada ning rajada vähemalt iseenda silmis seaduslik võim.
Selle esimene samm oli kahe kuu eest peetud referendum, kus ametlikel andmetel peaaegu kõik Tshetsheenia elanikud kiitsid heaks põhiseaduse, mis kinnistab vabariigi staatuse Venemaa osana.
Tõsi, inimõiguslased ja ajakirjanikud on hiljem tshetsheenidega vesteldes jõudnud järeldusele, et rahvahääletuse nii osavõtjate arv kui poolthääletanute osakaal on ilmselgelt võltsitud. See ei ole aga takistanud Moskval sellelt pinnalt edasi minna.
Samamoodi on kriitikalaine tabanud amnestiaseadust. Õigupoolest amnesteerib see ainult nii-öelda vaiksed võitlejad - kümme aastat tagasi haarav amnestia ei laiene neile, kes on tapnud või püüdnud tappa föderaalvägede või sisekaitsevägede esindajaid või toime pannud inimrööve.
Kriitikute kinnitusel võimaldab see amnestia alt välja jätta sisuliselt kõik, kes on haaranud relva võitluseks Vene vägede vastu, ja annab kohalikele võimuorganitele laialdased võimalused igasugusteks kuritarvitusteks.
Kremli soovil peaks Riigiduuma amnestiaseaduse vastu võtma lähima paari nädalaga, mille tulemusena võiks 1. augustiks või juhul, kui amnestia kehtivust pikendatakse, hiljemalt 1. septembriks oodata kuni tuhande mehe loobumist relvavõitlusest.
Vaatlejate arvamusel ei ole Riigiduumalt erilist vastuseisu amnestiaseadusele oodata. Liberaaldemokraatide üks liidreid Aleksei Mitrofanov proovis küll möödunud kolmapäeval arutelu üles võtta, süüdistades president Vladimir Putinit nii bandiitide kui peldikupottide puudumises, millesse bandiite uputada, kuid tema ettepanekut hääletamine edasi lükata toetas vaid 37 saadikut.
