Maailmas tapeti sel aastal rekordarv ajakirjanikke

Sel aastal tööülesannete täitmise käigus tapetud ajakirjanike hulgas oli ka Tšetšeenias tegutsenud Natalja Estemirova, kes oli ka tuntud inimõiguslane. Foto: Reuters / Scanpix

Sel aastal sai maailmas kokku oma töö tõttu surma vähemalt 68 ajakirjanikku, mis on läbi aegade suurim registreeritud arv, teatas USA-s tegutsev ajakirjanike kaitse komitee (Committee to Protect Journalists, CPJ) uudisteagentuuri AFP vahendusel.

Suurem osa 68st mõrvati, 11 tapeti sõjategevuse kajastamisel ja seitse teiste rahutuste käigus. CPJ teatel uuritakse veel 20 ajakirjaniku surma, mis võisid ka olla seotud tööülesannetega.

2008. aastal tapeti maailmas 42 ajakirjanikku, eelmine «rekord» püstitati 2007. aastal, kui vägivaldselt sai tööülesannete tõttu või nende täitmise käigus surma 67 ajakirjanikku . Siis oli kõige ohtlikum koht ajakirjanike jaoks vägivalda uppunud Iraak.

Selle aasta tapmiste hulka tõstsid kõige enam tapatalgud Filipiinidel, kus novembrikuus mõrvati 57 inimest, neist 29 ajakirjanikku ja kaks nende abilist.

CPJ andmetel oli see kõige verisem üksikjuhtum ajakirjanike tapmiste hulgas üldse. «Filipiinide tapmised on šokeerivad, kuid pole väga üllatavad, kui vaadata pikaajalisi arenguid: valitsus on lasknud ajakirjanike kallal karistamatult vägivallatseda ja suuremalt jaolt poliitiliselt motiveeritud verevalamised on saanud sealse kultuuri osaks,» ütles CPJ-i Aasia programmi koordinaator Bob Dietz.

Iraagis tapeti sel aastal neli ajakirjanikku, mis on väikseim number pärast 2003. aasta USA invasiooni. Somaalias tapeti üheksa ajakirjanikku, Pakistanis neli. Ka Venemaa jõudis kahtlase väärtusega edetabelisse kolme ajakirjaniku mõrvaga. Lisaks pole kahe sealse surma puhul selge, kas nende põhjus võis olla tööalane.

Vaid kaks üle maailma tapetuist polnud kohalikud reporterid.