Eesti referendumi tulemus ergutab ka Norra europooldajaid ja avab uued võimalused riikide koostööks, kinnitas Postimehele eile referendumi-õnnitlustega Eestisse saabunud Norra asevälisminister Kim Traavik.
Norragi võib tulla ELi
18. september 2003, 00:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra ise ütles 1994. aastal liitumisele ei, nüüdseks aga on paljud norralased oma meelt muutnud ja europooldajad on ülekaalus. Põhiline «silmade avaja» on Traaviki sõnul olnud tõsiasi, et väljaspool ELi peab Norra - kui ta tahab ELiga kaubandust pidada - ikkagi järgima seadusi, mis Brüsselist tulevad, ei saa aga rääkida kaasa nende kujundamisel.
«On olnud paar üksikjuhtumit, kus me oleme sisuliselt olnud sunnitud aktsepteerima positsiooni, mis on olnud erinev sellest, mida enamik inimesi eelistanuks, et meil oleks,» meenutas Traavik. «See on olnud silmade avaja.»
Ühiseid huvisid palju
Tollibarjääre Norral kui Euroopa majanduspiirkonna (EEA) liikmel ELiga ei ole. ELi astudes saab ka Eesti automaatselt EEA liikmeks ning Traaviki sõnul kujutab sama majandusruumi osaks olemine Eesti ja Norra majandussidemete arengule suurt võimalust.
Ühiseid huvisid on Eestil ja Norral kindlasti ka poliitikas - nii näiteks tahavad mõlemad riigid, et Euroopa arendatav iseseisev kaitse- ja välispoliitika täiendaks NATOt, mitte aga ei konkureeriks alliansiga. «Ent ma ei leia, et Euroopa peaks dubleerima NATOt, kas või juba sellepärast, et selline dubleerimine kujuneb maksumaksjatele asjatult raskeks.»
Ent sama meelt on ka paljud ELi praegused ja tulevased liikmesmaad, eeskätt sellised riigid, kes näevad USA ja Euroopa julgeolekusideme säilimises oma julgeoleku panti.
Ka väikestest on kasu
Traavik ei soovitanud Iraagi sõja ümber puhkenud tüli üle dramatiseerida. «NATO-l on raskeid aegu olnud ennegi,» tõdes ta. «Mis teeb viimase tüli erinevaks, on see, et erimeelsused Iraagi asjus juhtusid ajal, kui rahvusvaheline ümbrus on terrorirünnakute tõttu dramaatiliselt muutunud ja NATO peab muutuma suutlikumaks, et uutele väljakutsetele vastata.»
Traaviki sõnul saavad ka väikesed, limiteeritud diplomaatilise kapatsiteedi ja rahvusvahelise kaalukusega NATO-riigid lõhe ületamisele oluliselt kaasa aidata. «Me saame aidata kaasa NATO tegutsemissuutlikkuse parandamisele, meil peavad olema jõud, mida me saame kasutada uues julgeolekusituatsioonis,» nentis ta.
Lisaks saavad väikeriigid aidata kaasa poliitilisel viisil, püüdes leida lahendusi väljakutsetele. «Väikestel riikidel on kohati lihtsam seda teha, sest neil pole nii suurt isiklikku agendat,» tõdes Traavik. «Lisaks on väikestele rohkem oluline, et rahvusvahelisus säiliks - suured saavad vahel käituda ka unilateraalselt, neil on selleks jõudu, väikestel on multilateraalseid institutsioone palju enam vaja.»