Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani poliitikud arutavad võimalust luua kogu elanikkonda hõlmav DNA-register. Enamiku parteide toetus selleks on juba praegu olemas, kuid kahtlusi ja umbusku tekitab kartus, et avalikes kohtades niigi juba kaamerate poolt jälgitav kodanik muutuks Suure Venna ees täiesti kaitsetuks.
Registri vastaste sõnul tähendaks üldriikliku DNA-registri koostamine sammu politseiriigi poole. Rootsi välisministri Anna Lindhi traagiline surm on tekitanud diskussiooni ka naabermaal Taanis. Seal leviv vägivald on ajendiks, miks paremäärmusliku Taani Rahvapartei esinaine Pia Kjærsgaard nõuab valitsuselt, et riigis loodaks kogu elanikkonda hõlmav DNA-register. Niisugune register oleks kasulik nii politseile kui ka elanikkonnale, väidab parteiliider. «Proovi on kõigilt vastsündinutelt kerge võtta, ja see teeks politsei töö palju kergemaks,» räägib Kjærsgaard. Ettepanekut toetab Taani Konservatiivne Rahvapartei, kelle esindaja Helge Adam Møller arvab DNA-registri kohta, et see vähendaks vägistamiste, tapmiste ja kõlblusvastaste kuritegude arvu märgatavalt. Tähelepanuväärne on see, et registri loomist toetab ka opositsiooniline Sotsialistlik Rahvapartei, kes tavaliselt paremäärmuslastega koostööd ei tee. Arusaadavatel põhjustel tekitab idee taanlaste geneetilise koodi totaalsest registreerimisest ka umbusku ja kahtlusi. Taani justitsministri kohusetäitja Brian Mikkelseni arvates ei ole õige, kui kõik seaduskuulekad kodanikud on politseis registreeritud. «Kas see ei ole mitte suur samm politseiriigi loomise suunas?» küsib Mikkelsen. Kopenhaageni Ülikooli kriminaalõiguse eksperdi Jørn Vestergaardi sõnul ei ole niisuguseks kahtluseks siiski alust. «See on absurdne, eriti kui mõelda, kui palju meid juba praegu jälgitakse kaubamajades või bensiinitanklates,» leiab Vestergaard. «Määrav ei ole mitte see, kas tegemist on diskreetse teabega vöi mitte, vaid sellega, kuidas seda teavet valvatakse.» Taanis legaliseeriti DNA-profiili kasutamine kriminaalkuritegude väljaselgitamiseks 1990. aastal. Sellest ajast peale on politsei poolt tehtud analüüside arv aasta-aastalt kasvanud. Möödunud aastal tegi politsei üle 3000 DNA-analüüsi. Arvatakse, et tänavu tuleb analüüse kokku ligi 4000. Üldriikliku DNA-registri loomise ideed arutati Taanis juba 1996. aastal, kuid tookord jäi diskussioon pooleli, kuna andmebaasi rajamiseks ei olnud lihtsalt raha. Rahapuudus võib registri loomisele saatuslikuks saada ka nüüd. Ekspertide töögrupi arvestuste kohaselt läheks see riigile maksma 12 kuni 28 miljardi Eesti krooni suuruse summa.