Asmus: Venemaa üritab lüüa kiilu alliansi ühtsusesse

Saksa Marshalli Fondi tegevdirektor Rondal D. Asmus Tallinnas.

FOTO: Toomas Huik

Ühendriikide julgeolekueksperdi Ronald D. Asmuse hinnangul üritab Pariisi harta põhimõtteid eirav Kremli võimuladvik lüüa kiilu lääneriikide ühtsusesse.

Venemaa Föderatsiooni peaminister Vladimir Putin (paremal) ja president Dmitri Medvedev koos matrjoška peal.

FOTO: SCANPIX


Brüsselis asuva Marshalli Fondi transatlantilise keskuse juht tuletas Ühendriikide ajalehes Washington Post ilmunud arvamusartiklis meelde, et Vene Föderatsiooni president Dmitri Medvedev avalikustas novembri lõpus uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri kava, mida Kreml on üle maailma terve aasta propageerinud.

Asmuse hinnangul on tegemist Kremli järjekordse katsega muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri, et vähendada piirkonnas NATO mõju ja peatada kõigile Euroopa demokraatiatele avatud organisatsiooni edasine laienemine.

Asmuse väitel näitab Kremli julgeolekuarhitektuuri kava põhimõttelist lõhet Euroopa julgeoleku küsimuses. «Selle asemel, et liikuda 21. sajandisse näib revisionistlik Venemaa olevat otsustanud naasta 19. sajandi mõjusfääride poliitika juurde.»

Julgeolekuekpert viitas asjaolule, et kuna Ühendriikide uus administratsioon eesotsas president Barack Obamaga on keskendunud sõjale Afganistanis ja Iraani juhtkonna esitatud väljakutsetele, loodab Moskva, et lääneliitlased vajavad nendes küsimustes ka Venemaa abi. Vastutasuks loodab Venemaa lääneliitlaste institutsioonide edasise laienemise peatamist.

Asmus tuletas meelde, et 1990. aastal Pariisis allkirjastatud uue Euroopa harta ning kümme aastat tagasi Istanbulis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) tippkohtumisel vastu võetud Euroopa julgeolekuharta on aluseks külma sõja järgsele eraldusjoonteta maailmakorraldusele Euroopas.

«Nende eeskirjadega hüljati mõjusfäärid, tunnustati kõigi riikide õigust võrdsele turvalisusele ja võimalust valida uue ühise julgeolekustruktuuri raames endale liitlased,» kirjutas Asmus, kelle sõnul nõustus Moskva nende põhimõtetega ajal, mil riik tahtis minevikku heita oma imperialistliku mineviku ning parandada suhteid lääneriikidega.

«Kuid 90ndate lõpus, kui läänemeelne ind hääbus ja imperialistlikud impulsid tulid tagasi, järeldas Moskva, et need reeglid julgustavad Lääne laienemist nende arvel,» arvas julgeolekuekspert.

Asmus meenutas, kuidas Venemaa toonane asevälisminister joonistas talle 1999. aastal toimunud OSCE kohtumisel Euroopa kaardi, milles jaotas maailmajao kaheks. «See on teie pool ja see on meie. Probleem on selles, et teie oma muutub suuremaks,» olevat asevälisminister Asmusele öelnud.

«Venelased on peaaegu üksmeelselt veendumusel, et Lääs kasutas neid eeskirju oma mõjusfääri laiendamiseks. NATO ja Euroopa Liidu laienemine polnud Lääne geopoliitiline gambiit Venemaa alandamiseks,» kinnitas Asmus, kelle sõnul oli institutsioonide laienemine vastus endiste liiduvabariikide ja NSV Liidu satelliitide õiglasele soovile saada Lääne osaks, et sel moel kindlustada demokraatlik rahu.

Aastatel 1997-2000 president Bill Clintoni administratsiooni asevälisministri asetäitjana Euroopa julgeoleku ja NATO laienemise eest vastutanud Asmuse hinnangul on Venemaa käitumine maailmareenil üha revisionistlikum ja agressiivselt natsionalistlik, mida näitas selgelt mullune augustisõda Gruusias.

Tema sõnul polnud sõda separatistlike Lõuna-Osseetia ja Abhaasia lahendamata konfliktide tagajärg, vaid pigem Kremli vastus Thbilisi püüdlustele ühineda üleatlandilise alliansiga.

«Euroopa verine ajalugu näitas, et mõjusfääride poliitika ei tooda tõelist julgeolekut ja [...] piiride muutmine jõu abil külvab ainult tulevaste konfliktide seemneid,» arvas Asmus. «Me olime veendunud, et demokraatlik integratsioon on parim alus rahu tagamiseks kontidendil ka tulevikus,» kirjeldas Asmus Pariisi harta põhimõtteid.

Asmuse hinnangul võis Venemaa suutmatus liituda Läänega jääda osaliselt lääneriikide tahte puudumise taha, kuid samas rõhutas julgeolekuekspert, et naaberriikide suveräänsust mitte austav Venemaa langetas ise otsuse loobuda pakutud partnerlusest.

Asmuse sõnul on Obamal õigus vajutada suhetes Venemaaga niinimetatud taaskäivitusnuppu, sest revisionistliku Venemaa ohjeldamine nõuab sidumispoliitikat. Asmuse hinnangul peavad lääneriigid tegema endale esmalt aga selgeks selle, millised Venemaa huvid on õigustatud ja millised mitte.

«Moskval on õigus võrdsele julgeolekule ja kindlustada, et tema piiridele ei ilmuks uus oht. Venemaal pole õigust sekkuda oma naabrite siseasjadesse, otsida võimalusi nende valitsuste kukutamiseks või keelata nende välispoliitilisi püüdlusi,» kirjutas Asmus. «Nendes küsimustes peab meie seisukoht olema selge. Suhete taaskäivitamine Moskvaga peab hõlmama Kremli naasmist Pariisi harta põhimõtete juurde.»

Tagasi üles