Lukašenka sai aplodeerimise keelamise eest liba-Nobeli rahupreemia

Tseremooniajuht Marc Abrahams kuulutas välja Ig Nobeli preemia laureaadid. Foto: Winslow Townson/AP

USA-s Harvardi ülikoolis jagati eile 23. korda iga-aastased liba-Nobeli (Ig Nobel) preemiad teadussaavutuste ja avastuste eest, mis ajavad esmalt naerma, kuid panevad siis mõtlema.

Kokku pärjati auhinnaga kümneid teadlasi, kes on oma teadustöö käigus uurinud näiteks pisaraid esilekutsuvat sibulaensüümi või leidnud viimaks ometi kinnitust sellele, et purjus inimesed peavad end veetlevamaks, kui nad tegelikult on.

Liba-Nobeli auhindade hulka kuulub ka rahupreemia, mida sel aastal jagasid omavahel Valgevene president Aleksandr Lukašenka, kes keelas avalikus kohas aplodeerimise, ning Valgevene politsei, kes aplodeerimise eest vahistas ühe käega mehe.

Inseneripreemia pälvis ameeriklane Gustano Pizzo, kes leiutas lennukikaaperdajate püüdmise süsteemi, mis pakib kurjategijad sisse ja heidab koos langevarjuga lennukist välja otse politsei kätte.

Tõenäosuse uurijatest tunnustati rühma Suurbritannia, Hollandi ja Kanada teadlasi, kes tegid kindlaks, et mida kauem lehm on lamanud, seda tõenäolisemalt ta varsti püsti tõuseb. Seisva lehma pikali heitmise tõenäosust on teadlaste sõnul aga raske ennustada.

Saavutuste eest füüsika valdkonnas pälvisid preemia teadlased, kes tegid kindlaks, et osa inimestest oleks füüsiliselt võimelised jooksma mööda tiigi pinda - juhul, kui nii see tiik kui inimene asuks Kuul.

Bioloogia- ja astronoomia ühendpreemia anti Rootsi, Austraalia, Saksa ja Suurbritannia meeskonnale, kes avastas, et koduteelt eksinud sõnnikumardikad kasutavad orienteerumiseks Linnuteed.

Auhindu enamasti pigem tahtmatult naljakana kõlava teadustöö eest kutsuvad korraldajad igal aastal kätte andma tõelise Nobeli preemia laureaadid - sel aastal oli see au teiste seas näiteks kirjanik Orhank Pamukil, füüsik Wolfgang Ketterlel ning majandusteadlasel Paul Krugmanil.