Costa Concordia ülestõstmisele kulub oodatust kauem aega

Costa Concordia merest väljatõmbamist peetakse suurimaks omataoliseks päästeoperatsiooniks.

FOTO: SCANPIX

Itaalia läänerannikul mullu karile sõitnud ja külili vajunud luksuslaeva Costa Concordia esmaspäeva hommikul alanud ülestõstmisele kulub oodatust kauem aega, ütlesid ametnikud õhtul.

Töölistel õnnestus 290 meetri pikkune laev kraanade, trosside ja ujukite abil merepõhjast lahti saada ja sammhaaval umbes kümne kraadi võrra vertikaalasendi suunas keerata.

Giglio saare juures 20 kuud vee all olnud kereosa oli nähtavalt roostene ja selle pind pruuniks tõmbunud.

Tegemist on suurima omataolise päästeoperatsiooniga.

Costa Concordia on lebanud Türreeni meres sestpeale, kui 2012. aasta 13. jaanuaril karile sõitis ja külili vajus. Kolmkümmend kaks elu nõudnud õnnetuse ajal viibis laeva pardal 4229 inimest 70 riigist.

Laeva tuleb tõsta kokku 24 kraadi, enne kui 114 500 tonni kaaluv alus gravitatsiooni ja kere külge keevitatud hiiglaslike veemahutite abil ise püsti vajub.

Insener Sergio Girotto sõnul ei nihkunud laev esimese kolme tunni jooksul paigalt, kuid pärast umbes 6000 tonni suuruse raskuse rakendamist «nägime veealuste kaamerate kaudu väikest nihkumist karilt».

Girotto lisas, et kaamerate abil pole veel leitud märke kahe laevaõnnetuses hukkunud, kuid leidmata jäänud inimese surnukehadest. Kaamerapiltidest on selgunud, et laevakere merepõhja vastas olev osa on laeva raskuse all ja lainete toimel «tõsiselt deformeerunud», lisas insener.

Töö pidanuks esialgsete prognooside kohaselt vältama 10-12 tundi ja selleks ajaks suleti piirkond laevaliiklusele.

Operatsiooni juht Nick Sloane ütles, et see on viimane aeg, sest Costa Concordia kere on hakanud lagunema ja järgmist talve laev enam üle ei ela.

Enneolematu operatsioon läheb maksma 752 miljonit eurot. Töö pidi algama esmaspäeva varahommikul, kuid lükkus tormi tõttu kaks tundi edasi.

Esmalt tiritakse külilivajunud laev püsti, stabiliseeritakse ja veetakse järgmise aasta algul vanarauaks.

Päästetööde koordinaatorid tunnistavad, et laeva väljatõmbamise käigus satub Vahemerre paratamatult ka mõningal määral laeva heitvett. Aktivistid on hoiatanud, et operatsiooni tulemusena satub merre tuhandeid tonne toksilist saastet, kuid võimude kinnitusel on võimaliku lekke puhuks päästevahendid valmis.

Päästjate jaoks on suurim probleem laevakere vastupidavus tohutule survele veest välja vinnamise ajal, eksperdid on siiski välistanud kere pooleksmurdumise.

Tagasi üles