/nginx/o/2013/09/17/2370530t1h5d06.jpg)
Soome ühe rikkaima mehe ja riigi majanduselu ühe mõjukaima tegelase Björn Wahlroosi (60) edukusele pani aluse tehing Mandatumiga ja Sampo pangandusüksuse müük taanlastele, selgub täna ilmunud raamatust «Wahlroos - Epävirallinen elämäkerta» («Wahlroos – mitteametlik elulugu»).
Hinnanguliselt ulatub Wahlroosi varandus sadade miljonite eurodeni, vahendab Helsingin Sanomat.
Raamatu autoriteks on grupp Tampere ülikooli ajakirjandustudengeid, kelle tegevust suunas külalisprofessorina tegutsenud ajalehe Helsingin Sanomat toimetaja Tuomo Pietiläinen.
Wahlroos autoritega koostööd ei teinud.
Huviline võib lugeda, kuidas tublist skaudist saab mässaja, kes vaidleb õpetajatega ja jätab gümnaasiumi pooleli.
Marksistlikest ideedest hoolimata suundus Wahlroos õppima kaubanduskõrgkooli. Aastal 1973 pidas ta kaasüliõpilastele kõne ja teatas, et pole enam kommunist ning on muutunud liberaalsemaks. Taolist suunamuutust ta siis ei põhjendanud.
Wahlroos sai rikkaks oma loodud investeerimispanga Mandatum kaudu. Õnnepäev saabus, kui sotsiaaldemokraadi Paavo Lipponeni juhitud valitsus tahtis, et Wahlroos hakkaks juhtima seni virelenud ja riigile kuulunud Sampo-Leonia kontserni.
Wahlroos oli nõus hakkama peadirektoriks, kuid esitas oma eeltingimused. Nimelt pidi Mandatumist saama Sampo-Leonia osa ja seda 2,5 miljardi marga (420 miljonit eurot) eest, mis oli hetkel kehtinud börsihinnast 52 protsenti rohkem. Niisuguse tehinguga pandigi alus Wahlroosi rikkusele.
Teine supertehing oli Sampo pangandusüksuse ehk vana Postipankki müümine Danske Bankile, mis maksis selle eest enam kui neli miljardit eurot. Tehingut on tagantjärele nimetatud Soome ajaloo üheks rumalaimaks pangandustehinguks ja seda taanlaste vaatevinklist hinnates.