/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/20/2377734t1h2542.jpg)
Läti kaitseminister Artis Pabriks kavatseb riigi läänepiiril kujunenud olukorra arutamiseks kohtuda kaitseväe juhataja Raimonds Graubega.
Läti kaitseminister arutab Zapadi-küsimust kaitseväe juhatajaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pabriks ütles BNS-ile, et Vene sõjalennukite lennud Läti merepiiri lähistel on viimasel ajal sagenenud. «Nende lendude vorm ja sisu kõnelevad enda eest. Tegemist on hävitajate ja luurelennukitega. Lennatakse üksikult, aga korraldatakse ka rivilende,» lausus kaitseminister.
Pabriksi sõnul tuleb tähelepanelikult jälgida Vene-Valgevene sõjaväeõppusi Zapad-2013. «Neid õppusi tuleb näha viimase paari aasta arengute kontekstis, millega Venemaa on suurendanud kohalolekut Läänemere regioonis. On terve rida fakte, mis annavad meile põhjust neid õppusi hoolega jälgida,» lisas ta.
Välispoliitika seisukohalt on Zapad-2013 näol tegemist jõudemonstratsiooniga, sõnas Pabriks.
Tema sõnul kasvatab Venemaa sõjalist võimekust piirialadel Balti riikidega. «Venemaa on rajanud Leedu piirist 40 kilomeetri kaugusele Lidasse hävitajate jaoks õhuväebaasi. Läti piiri ääres Ostrovis paikneb helikopteribaas,» lausus minister.
Pabriks ütles neljapäeval, et Läti saadab Vene-Valgevene õppusi jälgima kuni kaks vaatlejat.
Minister on varem öelnud, et Vene sõjaline aktiivsus Läänemere regioonis muudab geopoliitilist olukorda. Tema hinnangul tuleb Venemaa tegurit vaadelda geopoliitilises kontekstis, mis seni ei ole Lätile soodne, sest esiteks vähendab USA sõjalist kohalolekut Euroopas ning teiseks kärbib teiste lääneliitlaste lahinguvõimet kaitsekulude kokkutõmbamine. Kolmandaks ei ole Läti ise valmis oma kaitse-eelarvet vajalikul määral suurendama. Neljandaks on Venemaa sõjaline aktiivsus ja kohalolek Läänemere regioonis suurenenud.
Nelja aasta eest harjutati õppusel Zapad-2009 muu hulgas Balti riikide ründamist ja Varssavile ennetava tuumalöögi andmist. Baltimaad, Poola ja NATO mõistsid toonase õppuse hukka.