/nginx/o/2008/07/15/57305t1h9d67.jpg)
Venemaa president Dmitri Medvedev pidas täna riigi diplomaatilistele esindajatele pika välispoliitilise loengu, milles ta süüdistas lääneriike oma tahte pealesurumises teistele, tuues näiteks USA raketikilbi plaanid ja Euroopa Liidu poliitika Kosovos.
«Külma sõja lõpuga seoses ei ole enam põhjust hoida blokimentaliteeti. Samuti pole mingit põhjust paternalismiks, kus mõned riigid otsustavad kõik teiste eest,» leidis Medvedev kõnes, mida vahendasid agaralt kõik uudisteagentuurid.
Venemaa diplomaatiliste pingutuste eesmärgiks peab presidendi sõnul saama tema enda väljapakutud kollektiivse julgeolekusüsteemi idee, millesse seni on mujal suhtud võrdlemisi tagasihoidlikult.
Medvedev võrdles rahvusvahelise õiguse seisukohast Euroopa Liidu jaoks Kosovos kujunenud olukorda Iraagi sõja tagajärgedega ameeriklastele. Samas hoiatas ta ka Washingtoni, et Venemaa on sunnitud rakendama vastumeetmeid USA raketitõrjesüsteemide paigutamisele Ida-Euroopasse.
Kremli uus peremees andis vaatlejate hinnangul sellega taas mõista, et Vene välispoliitika säilitab ka edaspidi enesekindla hoiaku, mis kujunes tema eelkäija, president Putini võimu ajal, vahendas AFP. Praegu peaministriametit pidav endine riigipea ründas sageli lääneriike poliitika pärast, mida aetakse nüüd endises Moskva mõjusfääris.
Medvedevi kõnest ei puudunud taas ka kriitika Balti riikide suunal, kui ta märkis, et üheks peamiseks välispoliitiliseks ülesandeks Venemaale on venekeelse elanikkonna õiguste kaitse teistes riikides.
Seejuures lisas ta, et venelaste ja üldisemalt venekeelse elanikkonna õigused on reeglina surve all neis riikides, kus ajaloo moonutamine on muutunud «sise- ja välispoliitika põhivooluks» ning kes samal ajal innukalt pooldavad ka «vastuolulisi tegevusi, nagu näiteks seesama Kosovo pretsedent», vahendas Interfax.
«Need samad riigid paistavad silma ka natsionalistliku kallaku domineerimisega oma poliitikas, rahvusvähemuste rõhumisega ja nn mittepõliselanikkonna õiguste piiramisega,» teatas president.
Medvedevi hinnangul on tegu primitiivse ja läbinähtava arvestusega, et saada tuge omaenda õigusrikkumistele, mis on tema sõnul väga ohtlik seos ja mille ohjeldamiseks rahvusvahelises elus on ilmtingimata vaja sihipärast tööd.
Venemaa ei lepi presidendi kinnitusel kunagi Teise maailmasõja ajaloo tõlgendustega, milles natsi-Saksa armeed nähakse vabastajana.
«Me lihtsalt ei saa aktsepteerida üksikutes riikides aset leidvaid katseid tirida päevavalgele teese fašistide ja nende käsilaste tsiviliseerivast, vabastavast missioonist,» ütles ta, viidates sellele, et peagi möödub seitse aastakümmet suure sõja algusest.
«See on mängu tulega, millest aru saamiseks on vaja austada ajalugu, aga mitte tegeleda selle vastutustundetu interpreteerimisega,» hoiatas president karmilt.
Kremli teate kohaselt allkirjastas Medvedev täna ka uue välispoliitikakontseptsiooni, mille koostamisel arvestati Venemaa tugevnemist ning sellega kaasnevat ambitsiooni mõjutada enam rahvusvahelisi suhteid «
Venemaa välispoliitilise tegevuse eelissuunana mainitakse muu hulgas heanaaberlike suhete sisseseadmine piirnevate riikidega, pakkudes samas kaasabi olemasolevate pingekollete eemaldamisel ja uute ennetamisel nii naaberregioonides kui ka mujal maailmas.
Kontseptsiooni prioriteetide seast leiab ka välismaal elavate Vene kodanike ja kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide igakülgset kaitset, samuti üksmeele ja ühiste huvide otsimist teiste riikide ja rahvusvaheliste ühendustega ning kahe- ja mitmepoolsete partnerlussuhete süsteemi loomist.
Dokumendis tähtsustatakse ka vajadust edendada maailmas «objektiivset taju Venemaa Föderatsioonist kui demokraatlikust, sotsiaalselt orienteeritud turumajanduse ja sõltumatu välispoliitikaga riigist».