Bulgaaria ähvardab vetostada Türgi eurotee

Eestis elab üle saja eri rahvuse esindaja Foto: Peeter Langovits

Bulgaaria lubas vetostada Türgi europüüdlused, kui Ankara ei maksa Ottomani impeeriumi ajal ümberasustatud bulgaarlaste peredele miljardite euro suurust kompensatsiooni.

Bulgaaria valitsuse koosseisu kuuluv portfellita minister Bojidar Dimitrov, kelle vastutusalla kuulub tegelemine välismaal elavate kaasmaalastega, ütles kohalikule ajalehele 24 Hours, et Türgi peaks Bulgaariale maksma kompensatsiooni, vahendas EUobserver.

«Üks kolmest tingimusest, et Türgi saaks ELi täisliikmeks on Traakia põgenike kinnisvaraküsimuse lahendamine,» lausus Dimitrov, kes viitas lahendamata kahepoolsele küsimusele, mis puudutab pagulaste omandiõigust.

«Türgi on kindlasti võimeline selle summa tasuma, sest tegemist on ju maailma 16. suurima majandusjõuga,» lisas Dimitrov, kes vihjas usutluses summale, mis küündib 14 miljardi euroni.

Traakia, mis tänapäeval jaguneb Kreeka, Bulgaaria ja Türgi vahel ja piirneb kolme merega, on ajalooline piirkond Euroopa ja Aasia ühendusteel. 1913. aastal saatsid Osmani impeeriumi võimud Bosporuse väinast lääne poole jäävatelt aladelt välja sajad tuhanded etnilised bulgaarlased.

Bulgaaria kinnitusel sõlmis 1923. aastal Osmani impeeriumi varemeile rajatud ilmaliku Türgi vabariigi valitsus eesotsas Mustafa Kemaliga, rohkem tuntud kui Atatürki ehk türklaste isana, 1925. aastal lepingu, milles tunnustas ümberasustatud inimeste õigusi, kuid seni pole pooled rahuldava kokkuleppeni jõudnud.

Bulgaaria valitsuse esindaja Veselin Ninov kinnitas EUobserverile, et Dimitrovi avaldus on kooskõlas valitsuse seisukohtadega ning vaidlust lahendab kahe riigi vaheline töörühm.

«See on valitsuse ametliku poliitika küsimus. 1925. aastast pärineb kahe poole vahel sõlmitud leping. See on ametlik leping, seega peab lepinguosaline Türgi valitsus maksma Bulgaaria põgenikele 10 miljarit kuni 12 miljardit dollarit,» täpsustas Ninov, kelle sõnul on küsimus pigem ajalooline kui poliitiline.

Siiski pidas Ninov Türgi liitumisläbirääkimiste blokeerimist pigem teoreetiliseks võimaluseks ja tema sõnul tõstatab Bulgaaria valitsusjuht Boyko Boirssov teema sel või järgmisel kuul toimuval visiidil Türki.

Türgi euroteekond on kulgenud üle kivide ja kändude. Juba kaks aastat pärast seda, kui 1957. aastal asutati Rooma lepingutega Euroopa Majandusühendus (EMÜ), avaldas Türgi soovi sellega liituda. 1963. aastal sõlmisidki EMÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu.

Türgi esitas 1987. aastal avalduse saada toona Euroopa Ühenduse nime kandvasse organisatsiooni, mis hiljem nimetati ümber Euroopa Liiduks. Ametlikult sai Türgist ELi kandidaatriik 1999. aastal. 2004. aastal otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi, seni on avatud 12 liitumispeatükki 35st.

2002. aastal peaministriks saanud Recep Tayyip Erdoğani juhtimise ajal on Türgi läbinud edukalt hulga poliitilisi reforme, mis on olulised Euroopa Liiduga ühinemiseks, kuid viimastel aastatel on liitumiskõnelused edenenud aeglaselt.

Üheks peamiseks probleemiks Türgi pürgimusele pääseda tulevikus bloki ridadesse on ELi kuuluva Küprose kreeklaste vabariigi vastasseis.

1974. aastal toimus Küprose rahvuskaardi üksuste toel riigipööre, mille eesmärgiks oli saare ühendamine Kreekaga. Türgi tõi kaasmaalaste kaitsele viidates Küprosele oma väed ja kuulutas 1983. aastal saare põhjaosas välja Põhja-Küprose Türgi vabariigi, mida rahvusvahelisel tasandil on tunnustanud ainult Türgi.