/nginx/o/2010/01/05/292136t1heabf.jpg)
Möödunud aastal tapeti rekordiliselt palju ajakirjanikke, 25 riigis sai surma ühtekokku 121 meediatöötajat. Uudisteagentuuri AFP teatel tähendab see ajakirjanike tapmiste 33-protsendilist kasvu võrreldes tunamullusega.
Mullu tapeti rekordiliselt palju ajakirjanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskmiselt tapsid relvastatud rühmitused, kuritegelikud jõugud, valitsused ja terrorismiaktid kümme ajakirjanikku kuus,» võttis 2009. aasta kokku Blaise Lempen Press Emblem Campaignist.
Lõppenud aastasse jäi ka kõigi aegade suurim ajakirjanike veresaun. See juhtus novembris Filipiinidel Maguindanao provintsis, kui valimiskonvois mõrvati 31 meediatöötajat. Seal toimunu tegi Filipiinidest kõige suurema tapetud ajakirjanike arvuga riigi.
Filipiinidele järgnevad selles pingereas Mehhiko, Somaalia, Pakistan, Venemaa ja Iraak. Neis viies riigis surid kaks kolmandikku mullu tapetud ajakirjanikest.
Mehhikos suri 13 ajakirjanikku seoses narkojõukude omavahelise võitlusega, Somaalias langes üheksa nende kolleegi tulevahetustes ja terrorirünnakutes. Venemaal mõrvatud seitsme ajakirjaniku surmapõhjused olid seotud peaasjalikult Kaukasuse piirkonna konfliktidega.
Viiendale kohale jäänud Iraagis on aga võrreldes aastatega 2003-2007 näha Press Emblem Campaigni hinnangul teatavaid paranemismärke. Seal tapeti mullu kuus ajakirjanikku.