:format(webp)/nginx/o/2013/09/24/2401324t1hcada.jpg)
Lõuna-Aafrika Vabariigi president Jacob Zuma nimetas ÜRO peamist põhiorganisatsiooni iganenuks ja ebademokraatlikuks.
LAVi president: ÜRO Julgeolekunõukogu on iganenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zuma on üks paljudest riigipeadest, kes osaleb täna algaval ja 1. oktoobril lõppeval ÜRO Peaassambleel. Kohtumise eel leidis riigipea aga karme sõnu maailmaorganisatsiooni julgeolekunõukogu kohta, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Need, kellel on vetoõigus, räägivad rohkem sõjast kui rahust,» märkis Zuma LAVi ajakirjanikele. «Viimane sõna on vähemusel ja kahjuks see ei aita enam. Tegelikkuses on sellest saamas osa probleemist,» lisas president.
«Väikeste riikidena usume, et korraldus on ebaõiglane, ebademokraatlik ja pole enam hea,» märkis Zuma, olles üks paljudest riigipeadest, kes on kutsunud ÜRO Julgeolekunõukogu reformima.
Julgeolekunõukogus, mis on ÜRO üks kuuest põhiorganisatsioonist, on kümme roteeruvat liiget, kes valitakse kaheks aastaks ja viis alalist liiget: Venemaa, USA, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Hiina RV. Alalised liikmed on alates julgeolekunõukogu loomisest 1945. aastal ka selle vetoõigusega liikmed.
Riigid, mis soovivad saada julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, peavad salajasel hääletusel koguma kaks kolmandikku assambleeliikmete häältest.
Mittealaliste liikmete valimisel lähtutakse geograafilise tasakaalu põhimõttest, mistõttu peab kolm julgeolekunõukogu liiget olema Aafrika, kaks Aasia, kaks Ladina-Ameerika, üks Ida-Euroopa ning kaks Lääne-Euroopa ja teiste riikide regionaalsest grupist. Seejuures puudub ajutistel liikmetel vetoõigus.
2005. aastal tegid Saksamaa, Brasiilia, Jaapan ja India (niinimetatud G4) peaassambleele ettepaneku lisada julgeolekunõukogu senisele 15 liikmele veel kümme, millest kuus saaksid organisatsiooni alaliseks liikmeks. Kava kohaselt kuuluks eelpool mainitud riikide kõrval alaliste liikmete hulka ka kaks Aafrika riiki, millel erinevalt G4 riikidest puuduks siiski vetoõigus.
Kuigi ÜRO Julgeolekunõukogu reformikavale on suur toetus, puudub üksmeel selle osas, kuidas seda teha. Kõik läbirääkimised julgeolekunõukogu laiendamise teemal pole tänaseks aga vilja kandnud.