Ajaleht: soomlane ostab üha enam välismaist toitu

Erinevad juustusordid. Foto: SCANPIX

Soomlane hindab küll kodumaist ja lähipiirkondades toodetud toitu, kuid ostab üha enam välismaist, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.

Soomlase söögilaual on välismaist päritolu toitu oluliselt rohkem kui kümme aastat tagasi.

«Teatud osale ostjaskonnast on kodumaisel päritolul endiselt suur tähendus. Üha rohkem on aga neid, kes vaatavad ka hinnasilti. Ostjate grupid on eristatavad,» rääkis jaekaubandusfirma S-Grupp igapäevakaupade sortimendijuht Ilkka Alarotu.

Maakondades soositakse lähitoitu, samas on nõudlus mahetoidu järele Helsingi ümbruses kaks korda suurem kui maal.

Eriti meeldivad soomlastele välismaised juustud, mis on vallutanud enam kui poole turust. Samas on välismaise piima osakaal vaid kaks protsenti, kuigi piima sisevedu Eestist, Saksamaal ja Rootsist on jõuliselt kasvanud.

Leiva sisse vedu on suurenenud, kuna kaupluste küpsetusosakondades valmib värske leib sageli välismaise päritoluga toorainest, rääkis Soome toiduainetööstuse liidu tegevjuht Heikki Juutinen.

Kõige suurema rahvusvahelise surve alla on sattunud Soomes toodetav liha. «Hindade osas käib tihe rebimine Taani ja Saksa sealiha ning Brasiilia ja Argentina veiselihaga,» lisas Juutinen.

«Mõningate toodete puhul, nagu näiteks veise sisefilee, ületab nõudlus kodumaise pakkumise,» märkis Juutinen.

Sealiha tootmine kannatab Euroopas rentaablusprobleemi all, mis avaldab oma mõju ka Soomele. «Kuna ülejääk on suur, siis veetakse teistest riikides Soome odavat liha. See surub hindu senisest enam alla,» selgitas Põllu- ja toiduainetemajanduse uurimisinstituudi (MTT) arendusjuht Ilkka P. Laurila.

Toiduainete import suureneb kiiremini kui eksport. Sisseveo maht on 4,5 miljardit eurot, eksport aga 1,6 miljardit eurot.

Laurila sõnul on arengud murettekitavad, sest mõne toiuduaine tootmine võib aja jooksul üldse lõppeda.