Teismeline päästis end Nairobi terroristide käest surnut mängides

Katoliku nunnad palvetavad Westgate'i keskuse juures. Foto: SCANPIX

Lõuna Aafrika Vabariigi kodanikust teismeline pääses Nairobi kaubanduskeskuse terrorirünnakust eluga surnut mängides ning päästis sellesisulise nõuandega ka oma ema.

18-aastane Zachary, tema ema ja õde olid just tulnud arsti juurest ning läksid Westgate'i kaubanduskeskusesse burgerit sööma. Pärast tellimuse esitamist märkasid nad kõigepealt, kuidas üht naist nende läheduses tabasid mõned betoonist pudenenud killud ning seejärel niitis plahvatus nad kõik jalust, rääkis noormees BBC-le.

Zachary kirjelduste kohaselt oli see nagu liivatorm – õhuvool lennutas kivipuru ja esemeid ning plahvatuse heli oli kõrvulukustav. Nad kukkusid põrandale surusid pead vastu maad ning püsisid 20 kuni 30 minutit kägaras.

Restoranis ja selle läheduses kostus laske ning lendasid granaadid, kui see lõpuks rauges julgesid ka Zachary ja tema perekond pisut ringi vaadata. Noormees rääkis, et nägi mitmeid surnukehasid ning palvetas, et keegigi neist pisut liigutaks ja näitaks, et ta on ellu jäänud.

Tõepoolest, keegi liigutaski, tõstis pea üles ning uuris, kas ka noormehega on kõik korras. Seejäel tuli mees nende juurde. Ta oli käest vigastada saanud ning lõikas noaga oma t-särgist tüki, et see sidemeks siduda. Zachary ja tema perekonda abistasid meest.

Tulistamine ei lakanud – iga natukese aja tagant kostis laske. Esimesel korral, kui nad ka tegelikult terroriste endid nägid, ütles Zachary oma emale: «See on kohutav mõte, aga mängi lihtsalt surnut.» Nad kõik talitasid selle nõuande kohaselt ning noormees püüdis samal ajal aegajalt piiluda, mis nende ümber sünnib.

Laua all lamades saatis poiss isale sõnumi, kus teatas toimuvast. Isa ei suutnud esialgu mõista, et on juhtunud midagi sedavõrd kohutavat ning vastas: «Lihtsalt lahkuge. Tõuske püsti ja kõndide välja.» Sellest, mis tegelikult toimub sai ta aru alles siis, kui keeras lahti teleka.

Nad lamasid laua all vähemalt kaks ja pool tundi. Saabusid politsei ja sõjavägi ning Zachary ja tema perekond asusid väljapääsu poole liikuma.

Sealjuures olid nii politsei kui kiirabi päris kaua perekonna läheduses olnud, ent kogu selle lärmi ning restorani ääres oleva heki tõttu ei saanud nad sellest aru.

«See oli uskumatult hirmus. Ma ei olnud kunagi varem taibanud, kui valju häält teevad relvad,» kommenteeris Zachary.

Politsei saabudes ei saanud ta kohe aru, kas tegu on kurjategijate või politseinikega, ent niipea, kui ta taipas, et need inimesed on neile appi tulnud, püüdis Zachary sisenejate tähelepanu. Kõigepealt aidati välja Zachary ema ja õde ning seejärel kaht nendega koos olnud vigastatud meest. Kõik viis pääsesid rünnakust elusatena.

«Ma olen õnnelik, et mind ja mu perekonda ei võetud pantvangideks, me jälgisime lihtsalt kõike laua alt,» sõnas Zachary. Ta tunnistas, et praegu ehmatab ta juhtunu tõttu iga valjema heli peale ning tunneb kaasa endast noorematele ja õrnematele, kes samuti need kohutavad sündmused üle elama pidid.