USA riiklik julgeolekuagentuur (NSA) luuras Vientami sõja vastaste protestide kõrgajal ka inimõiguste eest seisnud Martin Luther Kingi ja poksija Muhammad Ali järele, selgus äsja avalikustatud dokumentidest.
NSA luuras Martin Luther Kingi järele
Dokumendid paljastavad, et jälgiti ka New York Times'i ja Washington Post'i ajakirjanikke ning kahte senaatorit.
Samuti selgub paberitest, et mitmed NSA ametnikud kirjeldasid jälgimisprogrammi juba toona «halvamaiguliste kui mitte läbini ebaseaduslikena».
Operatsioon koodnimega Minaret paljastati esmakordselt 1970ndatel aastatel, ent jälgimise all olnud isikud, kelle telefone pealt kuulati, jäid siiani saladuseks.
Salajased paberid tehti avalikuks George Washingtoni ülikooli teadlaste nõudel. Ülikooli riiklikke saladusi uuriva instituudi teadurite sõnul on NSA jälgimisnimekiri jahmatav.
NSA kuulas pealt nii inimõiguslasi Martin Luther Kingi ja Whitney Youngi, poksitšempionit Muhammad Alid kui New York Times'i ajakirjanikku Tom Wickerit ja Washington Posti kolumnisti Art Buchwaldi. Lisaks jälgiti kahe USA senaatori, demokraat Frank Churchi ja vabariiklane Howard Bakeri, meretaguseid telefonikõnesid.
Mitmeid jälgimisaluseid peeti USA Vietnami sõja kriitikuteks ja vastasteks. 1967. aastal palus president Lyndon Johnson sõjavastase kampaania tugevuse tõttu luureagentuuridel uurida, kas neid mitte välismaised jõud ei juhi.
NSA pani koostöös teiste luureagentuuridega kokku jälgimisnimekirja sõjavastastest ning kuulas pealt nende telefonikõnesid.
Programm jätkus ka Richard Nixoni presidendiks tõusmise järel 1969. aastal. See lõpetati alles 1973. aastal pärast Watergate'i skandaali.
Teadurid Natthew Aid ja William Burr, kes kõnealused dokumendid eile avalikustasid, kommenteerisid, Vietnami sõja aegsed jälgimistaktikad ületasid isegi Edward Snowdeni paljastusi arvesse võttes kõik tänapäevased programmid.
«Nii šokeerivad, kui hiljutised paljastused NSA kodumaise jälgimise kohta ka pole, ei ole mingeid tõendeid sellest, et luureteenistused võtaksid ette sarnaseid samme ning jälgiks ka Valge Maja poliitilisi vastaseid,» kirjutasid teadurid.