/nginx/o/2013/09/05/2257861t1h2bf2.jpg)
Venemaa ähvardas kehtestada reisikeelu Jaapani ametnikele, kelle arvates peaksid Vaikses ookeanis asuvad vaidlusalused saared kuuluma Jaapanile.
Venemaa ähvardab Jaapani ametnikke reisikeeluga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui Venemaa territooriumi külastanud Jaapani ametnikud ei suuda mingitel põhjustel hoiduda avalikes esinemistes rääkimast «saareteemast», on meil õigus edaspidi piirata nende osalemist sellistel reisidel,» teatas Vene välisministeerium uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel.
Vene välisministeeriumi avaldus on vastus hiljuti vaidlusaluseid saari külastanud Jaapani ministri Ichita Yamamoto esmaspäevasele kõnele, milles ta juhtis tähelepanu, et NSVLi okupeeritud saari pole kunagi Jaapanile tagastatud. Samuti märkis Yamamoto, et reis tugevdas tema veendumust, et saared tuleb Jaapanile tagastada.
Venemaa ei nõua vaidlusalustele saartele reisides viisat saarte endistelt elanikelt, kes soovivad külastada oma esivanemate haudasid. Saari on lubatud külastada ka Jaapani ametnikel.
Vaikses ookeanis asuvad vaidlusalused saari tuntakse Venemaal Lõuna-Kuriilidena, kuid Jaapanis Põhjaterritooriumina, mille 1945. aastal okupeeris NSVL.
Jaapan ja Venemaa pole pärast Teist maailmasõda suutnud sõlmida rahulepingut, mis lõpetaks senini lahendust ootava territoriaalvaidluse mainitud saarte üle. Küll aga on pooled kokku leppisid kõneluste jätkamises rahuleppe üle.
Jaapani võimud on seisukohal, mille kohaselt saab Venemaaga rahulepingu sõlmida vaid siis, kui Venemaa tagastab Jaapanile kõik vaidlusalused saared.
1855. aastal sõlmitud Shimoda lepingu järgi tunnustas Venemaa Habomai, Šikotani, Kunaširi ja Etorofu saari Jaapani osana. 1904. aastal puhkenud Jaapani ja Venemaa vahelise sõja tulemusena sai Jaapan endale ka Lõuna-Sahhalini.
Teise maailmasõja käigus kuulutas NSV Liit 1945. aasta aprillis Jaapanile sõja ja okupeeris Lõuna-Kuriili saared, mis avasid NSV Liidule hea väljapääsu ookeanile.
Kuigi 1956. aastal sõlmisid NSV Liit ja Jaapan diplomaatilised suhted, kirjutati Moskvas alla vaid ühisdeklaratsioon ja rahulepingut ei sõlmitud, sest Jaapan nõudis NSVLilt jätkuvalt tagasi kõiki nelja saart, kuid kommunistlik impeerium oli nõus loobuma vaid Habomai ja Šikotani saartest.
Jaapan on seisukohal, et vaidlusalused saared pole enne 1945. aastat kunagi Venemaale kuulunud ja NSVL okupeeris saared ebaseaduslikult. Venemaa pole nõus aga saartest loobuma, mistõttu ei nõustu Tokyo allkirjastama ka rahulepingut.