/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/27/2409890t1hbde9.jpg)
NATO paigutab üleilmse raketikilbi Euroopa osised kavandatud asukohtadesse sõltumata Venemaa arvamusest, kuid loodab endiselt, et Moskva suhtub sellesse mõistvalt, ütles alliansi ametnik.
NATO: Euroopasse tulevad raketikilbi osad sõltumata Vene vastuseisust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Euroopa raketitõrjeprogramm sisaldab radarijaama ehitamist Türki - otsus, mis kiideti heaks NATO Lissaboni tippkohtumisel. Samal kohtumisel kutsuti Venemaad raketitõrje osas koostööd tegema,» lausus Interfaxile alliansi kaitseinvesteeringute osakonna direktor strateegia ja targa kaitse alal Ludwig Decamps.
Decampsi sõnul loodab NATO, et Euroopa raketitõrjeprogramm muutub koostöövaldkonnaks alliansi ja Moskva vahel ning osapoolte positsioonid ajapikku lähenevad.
USA teatas märtsis, et loobub raketikilbi neljandast faasist, mis nägi ette püüdurraketisüsteemide SM-3 IIB paigutamise umbes kümne aasta jooksul Poolasse ja võib-olla Rumeeniasse. Selle asemel otsustati tugevdada raketitõrjevõimekust Alaskal seoses Põhja-Korea ähvardustega võimalikust ennetavast tuumalöögist.
Ühendriikide esialgne plaan Euroopa jaoks nägi ette merel ja maismaal baseeruvaid SM-3 raketisüsteeme, mida tugevdatakse neljas etapis.