/nginx/o/2013/09/27/2410256t1h70d8.jpg)
Helsingi koolide erinevused ei peitu klassiruumides, vaid hoopiski väljaspool koolimaju, väidab linnageograaf Venla Bernelius oma Helsingi ülikoolis tehtud doktoritöös. Hariduse kvaliteedi erinevused Soome pealinnas tulenevad hoopiski sotsiaalsetest ja majanduslikest lõhedest inimeste vahel.
«Helsingi koolide vahel on suuremad vahed kui ülejäänud riigis,» märkis Bernelius.
OECD PISA uuringud on Soome riikliku koolisüsteemi paigutanud maailma paremate hulka ja isegi parimaks. Bernelius väidab, et kui PISA uuringud oleksid piiratud vaid Helsingi koolidele, oleksid nende tulemused sarnasemad pigem Iirimaa ja Aserbaidžaani kui ülejäänud Soomega.
Vanemate õigus valida oma lapsele ise kool probleemi ei vähenda, vastupidi, võib seda isegi hullemaks muuta. Kui kõrgema sotsiaalmajandusliku positsiooniga vanemad eelistavad teatud koole, siis vähemmainekad haridusasutused sattuvad allakäiguspiraali, leiab Bernelius.
«See on mitmel põhjusel negatiivne areng. Eriti siis, kui tekib olukord, kus sotsiaalmajanduslikult halvemal järjel koolid hakkavad oma õpilasi teiste piirkondade koolidele kaotama,» selgitab Bernelius.
Berneliuse hinnangul ilmneb seda tendentsi vähem näiteks Rootsi naabrusesse jäävates linnades, kuid Helsingi koolide erinevus võib veelgi kasvada ja viia terava sotsiaalmajandusliku segregatsioonini.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)